Kivimid, millel me elame
Eestis moodustavad kivimid kolm kihti – aluskord , pealiskord ja pinnakate .
Alukord, mis on üle kahe miljardi aasta vana, koosneb kristalsetest kivimitest : tard- ja moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad
peamiselt Proterosoikumi moondekivimid , mille sees on kohati
nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on
tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid
sügavamale vajuma ja moonduma.
Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome
lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100
meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus suureneb aeglaselt,
ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini.
Lõuna-Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on
umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hannamanna15
Õppematerjali autor
Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja s
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. Lisa 1......................................
[6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini 4 Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3] Vendi ajastu Esineb ligikaudu 100-200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5]
Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt ). Need tekkisi 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi maakoore kujunemise kõige vanemal geoloogilisel perioodil aguaegkonnas. Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole
settekivimitega pealiskorrast. kilp - ala, kus aluskord asetseb vahetult pinnakatte all või paljandub maapinnal. aluskord - aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. pealiskord - pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. moreen - sorteerimata kivimosakeste segu, mille on kuhjanud liustik. paljand - paljand on ala, kus paljanduvad alus või pealiskorra kivimid. pinnamood - ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. 6. Kus võib näha ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul tekkinud kivimite paljandeid? Ordoviitsium: Põhja-Eesti pankrannik, karjäärid, paemurrud, jõeastangud. Silur: Rannikuastangud, karjäärid, paemurrud, alvarid. Devon: Jõeorud, karjäärid, koopad. 7
Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres. A. Palo foto Olulisus: Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.61 Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine
...18 Lisa2................................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................20 2 ALUSKORD Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad
Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal). Tänapäeval toimub Eesti alal maakoore aeglane kerkimine ja vajumine. Aluskorra kivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Lääne ja LõunaEesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui PõhjaEestis ja kuuluvad nn. grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loodekagu, kirdeedela suunalised) ja lõhedest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid