Hollandi majandus (0)

HOLLANDI MAJANDUS
referaat
SISSEJUHATUS
Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva-arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased . Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7‰. Rahvastiku tiheduse poolest asub Holland Lääne-Euroopas esikohal, kuna rahvastiku tihedus on 328 inimest 1 km2 kohta. Üle poole hollandlastest on katoliiklased ja umbes 40% on protestandid .
Pinnamoelt on Holland madalik, umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal. Tänu sellele võib Hollandis kohata kõrgeid tammesid, mis peavad Hollandit kaitsema mere pealetungi eest. Liigse vee pumpamiseks on alates 15. sajandist kasutusel tuulikud ja neli sajandit hiljem võeti kasutusele pumbajaamad. Hollandi keskosas asub palju moreenikünkaid ja Hollandi kõrgeim punkt on 321 m. Kogu Hollandi pindalast hõlmavad põllumaad 70% ja metsad kõigest 8%. Hollandis valitseb parassoe mereline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC. Hollandi ilma on sageli sajune või udune. Aastas sajab keskmiselt 650-700 mm sademeid. Päikesepaistelisi päevi on seal keskmiselt 35 päeva aastas.
(ENE 3, Tallinn kirjastus „Valgus” 1988, lk 457- 458)
-1-
HOLLANDI MAJANDUS
Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. Hollandi asend on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule.
Tööstuses on tegev 35% tööhõivelisest rahvastikust. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia , masinatööstus, naftatöölemistööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Umbes 17% tööstustoodangust valmistavad Hollandi riigile kuuluvad ettevõtted. Hollandi riigile kuuluvad raudteed , maanteed, kanalid ja õhutrantsport. Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta. Hollandis toodetakse ka soola ja naftat. Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt. Hollandi töötlev tööstus tarbib peamiselt sisseveetavat toorainet ja suur osa ehk umbes 40% valmistoodangust veetakse välja. Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-, elektrotehnika -, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstus, olulised on ka must ja värviline metalluurgia, nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning loomasööda tootmine. Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllumajanduseks vajalikke masinaid ning keemia- ja toiduainetööstuse seadmeid. Keemiatööstus, mis peamiselt tarbib naftat ja maagaasi, toodab tehiskiudu, kautšukit, lakke, värve ja soodat. Toiduainetööstus toodab võid, juustu, piimapulbrit, margariini ja kakaotooteid. Hollandis toodetud juust moodustab veerandi kapitalistlike riikide väljaveetavast toodangust.
Põllumajanduse tootlikus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke. Hollandis on väga palju katmikalasid. Kolmveerand põllumajanduslikust maast kuulub suur- ja keskmistele talunditele. Hollandis on põllumajanduse põhiharuks loomakasvatus, eriti piimakarjandus. Piimatoodang ühe lehma kohta, mis on umbes 5066 kg, on maailma kõrgemaid. Hollandis peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Enamiks riigi külvipinnast on teravilja, kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Osa teravilja veetakse Hollandisse ka sisse. Palju kasvatatakse puu- ja köögivilja ning lilli. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Lilledest kasvatatakse sibullilli: tulpe, nartsisse, hüatsinte, gladioole ja Hollandis korraldatakse ka suuri lilleoksjoneid. Põhjamerelt püütakse kala, peamiselt heeringat ja lesta. Järjest rohkem on hakatud püüdma ja kasvatama mageveekalu.
-2-
Hollandis on ka hästi arenenud veondus. Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed . Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee - ja 7% raudteetrantsporti. Välja veetakse Hollandist eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonika-kaupu, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala, lilli ja lillesibulaid. Sisse veetakse teravilja, kivisütt ja erinevate toodangute valmistamiseks vjalikku toorainet.
(„ENE 3” Tallinn kirjastus „Valgus” 1988, lk 458- 459)
Hollandis on umbes 7 miljonit siga ja 5 miljonit lehma. Hollandi kirdeosas on kõige suuremad maagaasi leiukohad. Veerandi Hollandi majandusest hõlmab masinaehitus ja metallitöötlus, teise veerandi hõlmab aga elektrotehnikatööstus. Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel. Hollandi idaosas paikneb ka üks tuumaelektrijaam ja lääneosas on palju soojuselektrijaamasid. Autotööstus paikneb Hollandi põhjaosas ja laevaehitus asub Hollandi lääneosas.
(Jǎņa Sẽta „Maailma atlas 2005” Eesti entsüklopeediakirjastus lk 18 ja 30)
Hollandi firmade tegevuspiirkonna moodustab kogu maailm. Oma tibatillukeselt territooriumilt juhitakse maailma suuruselt 15-ndat majandust ning ekspordimahu poolest neljandat Euroopa riiki.
Ka varem on hollandlased olnud arengute eesotsas. Erinevatest vee- ja tammilahendustest on saanud tuntud Hollandi ekspordiartikkel ning hollandlaste tammiehitusalased oskused ja teadmised on kasutusel üle maailma.
Hollandlased teevad koostööd üle maailma: kasvatavad roose Kenyas , ehitavad kunstlikke saari Dubais, müüvad šampooni India maapiirkondades ning nõustavad vee- ja kanalisatsiooniprojekte New Orleansis ja Shanghais. Rotterdami sadam on Euroopa suurim ja Amsterdami lennujaam Euroopa neljas. Holland on maailma kolmas põllumajandustoodete eksportija , see aga moodustab vaid tühise 20% Hollandi ekspordist.    
Hollandi majanduse hetkeseis
Viimasel paaril aastal on Hollandi majandus tublisti arenenud. SKT kasv oli 2006. ja 2007. aastal kolm protsenti. Suurimaks Hollandi majanduse kasvumootoriks on ja jääb edaspidigi kaupade reekspordiga seotud ettevõtluse areng. Hollandit läbiv kaubandus on viimasel viiel aastal kasvanud enam kui kümme protsenti aastas ning ka tänavu oodatakse vähemalt sama suurt kasvu. SKT kasv peaks sel aastal siiski pidurduma. Üks põhjusi on tööjõuturul kasvavad
-3-
pinged , mis mõjutavad ettevõtete tõhusust. Töötusmäär on langenud majanduskasvuga 4,5%-ni ning kahaneb veelgi. Rekordtasemele on tõusnud täitmata töökohtade arv. Surve palkade tõstmiseks on seetõttu väga tugev ning hollandlasi peaks ees ootama viimase aja suurim palgatõus.
( http://www.arileht.ee/artikkel/420219 )