Parasvööde. (1)

Parasvööde
Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega – kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat.
Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed . Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust.  Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis . Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad.
Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ega idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele olemas, kuna sulailmu peaaegu polegi. Parasvöötme mandrilises kliimas on tihti taimede kasvuks liiga vähe vett ja talved on väga külmad. Seal esinevad suured kõrbealad.
Parasvöötmes on loomadest tüüpilisemad imetajad . Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne . Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi – kahepaikseid ja roomajaid.
Parasvöötme merelise kliimaga osas on maailma soodsamaid tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse põhjusteks on soe ja niiske suvi, pehme talv, toitainerikkad mullad ja metsade rohkus ; maastikesse mitmekesistavad arvukad jõed ja järved; tasandikud, mis vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Seal tegeletakse karjakasvatusega, metsandusega ja maavarade väljakaevamisega. Tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus . Maapiirkonnas tegeletakse kariloomadekasvatusega.