Gobi kõrb (0)

GOBI KÕRB
Gobi on suur kõrb, mis asub Euraasias. Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast Suur-Hingani mägedega. “Suur ja kuiv” tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim.
Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi- ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes.
- siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt.
Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse sha-mo (liivakõrb) ja han-hai (kuiv meri). Kõrbe loode-osa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest.
Gobi kõrb asub mandri sisealal. Gobi kõrb on tekkinud nagu ka teised kõrbed õhumasside liikumise tagajärjel. Gobi kõrb on külm kõrb. Sajab keskmiselt 50-200mm/aastas ja Gobi kõrb on üle 900m merepinna. Gobi kõrbe kliima on väga ekstreemne, võivad tekkida väga suured erinevused termomeetril, mitte ainult aastaga, vaid isegi päevaga võib muutuda kõik. Gobi kõrbes talvel on külma erinevalt. Ulaanbaatoris on näiteks –26.5°C
keskmine jaanuari kuu temeperatuur , Sivantses aga –16.5°C. Isegi lõuna Mongoolias on temperatuur läinud –32.8°C kraadini. Keskmine talve kõige külmem temperatuur on -40°C, kuid suvel on seevastu kuni +45°C. Amplituud võib olla siis kuni 85°C. Kuigi lõunapool jõuavad mitmed mussoonid Gobi kõrbele on ikkagi Gobit iseloomustatud kui ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena. Seega liiva- ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel.
Gobi kõrb on suurelt osa savi- ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest. Idapoolmikus on poolkõrb. Nõgudes on solontšakke. Mitmetes kohtades on ka luiteid. Luited erinevad kuju ja suuruse poolest. On olemas näiteks täht-, vall -,paraboolluited. Mõned luited ei liigu üldsegi, mõni jällegi 20m aastas. Luitevallide pikkus ulatub mõnest kilomeetrist kuni 10 kilomeetrini. Erinevad luited võivad olla erinevate kõrgustega. Tähtluited on näiteks 80m kõrgused, Gobi kõrbes on aga enamasti 5-45meetrised luited. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, hall-, pruunikashallidmullad. Gobi on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi mägedevahelisel platool, natukene kõrgemal kui ümbrus.
- luited Gobi kõrbes.
Kõrbetaimed saa vad loota kas kiirele tärkamisele ja kasvule kohe pärast vihmu või siis kohastumisele äärmiselt veevaeste oludega. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on täielikult kuiv. Gobi kõrbes olevad taimed: harjashein, erinevad kaktused, aaloe , saksauul, hundilammas.
Kõrbetes ei ole palju taimi ega loomi, sest et seal ellu jääda, on vaja väga head stabiilsust ja vastupidavust. Seega on Gobi kõrbes väga vähe loomi: kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel suudab elada kõrbes ilma veeta ühe nädala. Veel on kõrbetes ka hobuseid, lambaid. Elab ka palju närilisi (liivahiir näiteks). Muidugi elavad ka kõrbetes roomajad . Kilpkonnad, maod , mürgised selgrootud (tarantel).
- surnud hobune Gobi kõrbes.
- Mongoolia hobused teepeal.
- Gobi kaksküürkaamel
Gobi kõrbes asustus on väga hõre. Enamus inimesed, kes seal elavad tegelevad enamasti vaid rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, kaamleid ja hobuseid. Rändkarjakasvatajad liiguvad ühest kohast teise, et leida värsket vett ja rohtu . Oaaside lähedal on aga asustus päris tihe, seal on linnad. Linnades tegeletakse rohkem põlluharimise (seda soodustavad niisutussüsteemid). Kasvatatakse nisu, meloneid, viinamarju, otra, datleid, meloneid, arbuuse vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutuse tagajärjel võivad ära kuivada mitmed oaasid , jõed, järved. Muld võib soolduda või isegi kasutuskõlbmatuks muutuda.
- Legendi järgi vaadates on näha, et keskmiselt on Gobi kõrbes 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. Mõnes kohas (linnades) ka 5-24 inimest.
Kasutatud materjalid:
 ENE 3
 Wikipedia (ingliskeelne versioon )
 Wikipedia (eestikeelne versioon ???)
 flickr .com – pildid
 Silmaringi seeriast raamat “Kõrbed”
 googlest otsitud inglise keeles erinevaid märksõnu, et saaks teemasse kirjutada.
s www.hot.ee/kliimavoondid
s http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp