Tammiski nukk (0)

Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem.
Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 50″ N, 23° 9′ 14″ Ekoordinaadid: 58° 40′ 50″ N, 23° 9′ 14″ E. Tammiski nukk asub Mõisaküla territooriumil. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina.
Nimi
Tammiski võis nime saada kunagise tammede rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat.
Loodus
Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud)[1], kuni algab männik. Suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas .
Mõnikord võib kohata merikotkast ja teisi merelinde.[2]
Läänerannik on järsem ja kivisem, idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud. Läänerannikul, 15 meetri kaugusel veepiirist, asub 3,3 meetri kõrgune ja 15,4 meetrise ümbermõõduga rändrahn[1], mida on seostatud Muhu kunstmuistendilise vägilase Musta Mardiga[3][4], samuti Suure Tõllu naisega[5].
Talvel ja kevadel kuhjuvad nuki lähedale rüsijäävallid (jäämäed)[2], mille kõrgus mõnel aastal on ulatunud 10 meetrini.
Inimtegevus
Ajalooliselt on Tammiskilt kala püüdmas käinud Põitse ja Mõisaküla inimesed. Siin asus väike paadilauter, mis ei ole säilinud.[6]
Tammiski rannasaunas elanud perest on teateid aastast 1854. Enne Teist maailmasõda elas Tammiskil vähemalt üks pere, pärast sõda elanikke siia ei jäänud.[6] Kuni 1952 on kaartidele märgitud 3–4 hoonet.[7] Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meetri kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).
Tammiski nukki viib nii Pallasmaa kui ka Mõisaküla poolt mööda rannaäärt kehvas seisus katteta tee.