TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu oma...
Inimene on iseenda vang Vabadus on väärtus, ilma milleta on raske elada täisväärtuslikku elu. Vabadus annab võimaluse tunda rõõmu ning aitab inimestel kujuneda isiksuseks. Kuid nagu ajalugu on näidanud, siis mitte just kõigil pole olnud võimalust vabadusele. Nii juutidelt, ketseritelt või siis kas või neegritelt on vabadus võetud ainuüksi seetõttu, et nad olid teistsugused, erinedes ülejäänud massist oma uskumuste, kultuuri ja nahatooni poolest. Aga paralleelselt nende inimestega, kellelt vabadus on röövitud vastu nende tahtmist, elavad meie kõrval ka need, kes võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida ...
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pe...
Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas aadli perekonnas, ema oli hanniballide soost (Puskini soontes voolas neegri verd). Hariduslembeline pere, lapsi kasvatas prantsuse kubermant seega oli lastel prantsuse keel hästi suus. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha. Dekabristid kasutasid kirjandust oma ideede hankimiseks. Tähtsamad autorid: Rõlejev, Bestusev-Marlinski (,,Reis Revelisse" räägib pikalt Tallinnast), Küchelbecker (lapsepõlve vetis Avinurme mõisas, palju lugusid Eesti ajaloost). Puskin katsetab kirjandusega juba lütseumis. Käsikirjaliselt ilmub luulekogu, aga see jääb ilmumata, se...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Wal...
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks- hotellid, restoranid-baarid, ajaveetmiskohad, sportimi...
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suu...
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ni...
ANTON HANSEN TAMMSAARE- ,,TÕDE JA ÕIGUS" 1) Pearu ja Andrese esimene kohtuskäik Pearu ja Andres otsustasid kaevata ühise kraavi, mis paiknes küll Pearu maa peal, ent millest mõlemad oleksid pidanud kasu saama. Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Li...
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema s...
Ehtne draama depressiivsed ja tänamatud naised Film põhineb Michael Cunninghami teosel ,,Tunnid" ning jutustab loo sellest, kuidas Virginia Woolfi teos ,,Proua Dalloway" mõjutab kolme sarnase eluga, kuid erineva põlvkonna naist. Nad kõik võitlevad endi elus ühel või teisel viisil depressiooniga ning suitsiidiga ning teevad tõsiseid pingutusi, et mööda saata kurbi ja lõputuid tunde oma elust. Esimene neist, ning ka kõigi teistega kõige tihedamalt seotud, on veidi hullumeelsusele kalduv kirjanik Virginia Woolf (Nicole Kidman), kes kirjutab parasjagu ,,Proua Dallowayd" Ta oli oma abikaasa Leonardiga Londonist äärelinna kolinud, et saada üle teda vaevavast depressioonist. Tema armastav mees oli väga hoolitsev ning tegi naise jaoks kõik, mis tema võimuses. Vaatamata sellele tundus Virginia tüdinud, ei hinnanud mehe ponnistusi ning käitus nagu tänamatu jõmpsikas. Teiseks naiseks on 1950ndatel Los Angelese äärelinnas elav ...
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keel...
Paul-Eerik Rummo Luulekogud: 1) ,,Ankruhiivaja" 2) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" 3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele. ,,PÄEVAD TULID NEED TALITSED" Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva. ,,IKKA LIIVIST MÕTELDES" Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks. ,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd...
Tänapäeva don Juan'id Don Juan on juba keskaja Euroopast pärinev väljend, mis kujutab vabameelsete elukommetega naistemeest. Don Juani olemusest on saanud inspiratsiooni nii mitmed kirjanikud kui ka muusikud, sealhulgas näiteks kirjanik Molière ja helilooja Mozart. Kui Molière kujutas don Juani häbematu tegelase, halva eeskuju ja põrguleekides lõpetajana, siis tänapäeva ühiskonna jaoks on don Juan'id omamoodi eluideaaliks. Praegune maailm, mis on unustanud moraaliväärtused ning kus populariseeritakse vabasid eluviise, on väga soodsaks pinnaseks just don Juan'i omadustega tegelaste sünniks. Selliste omadustega inimestes nähakse elus kindlakäeliselt läbilööjaid, väga sotisaalseid ja tugevaid isiksusi, kellega suhtlemine on kiidu- ja auväärt tegevus.. Inimesed võtavad tihtipeale don Juanid endale eeskujuks, sest nende elu on meediastandardite kohaselt vaba ja muretu. Viivi Va...
William Shakespeare (23.04 1564- 23.04 1616) William Shakespeare on renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja üks kõiki aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Tema varajasest elust on vähe teada. · Sünnipaik: Inglismaal, Stratfordis · Isa John Shakespeare ja ema Mary Arder · 7 õde-venda · Õppis kohalikus grammatikakoolis 1582. abiellus tollal 18 aastane William endast 8 aastat vanema Anne Hathaway'ga. Naisega sai ta tütred Susanna ja Judithi ja poeg Hamneti. (Viimased olid kaksikud) Poeg Hamnet suri 11 aastaselt. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta esialgu suflööri ja lavastaja abilisena, misjärel liitus Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. Temast sai näitleja ja dramaturg. Ta kirjutas teatrile palju näidendeid, kuid näitlejana polnud ta ilmselt kõige parem, sest ei mänginud isegi enda teostes peaosi. Shakespeare kogus jõukus...
Romeo ja Julia tsitaadid Julia: ,,Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju- niisama heitlik oleks siis su arm." Tähendus: Kuna kuul on erinevad faasid ja see koguaeg muutub, siis Julia ei taha, et tema armastatu samamoodi muutlikult käituks. Lorenzo: ,,Magus mesi on imal oma liigses magususes- liig hästi maitsvast toidust isu kaob." Tähendus: Liiga palju head mõjub halvasti, sest ei mõisteta enam hea tähtsust ja tahetakse midagi muud. Lorenzo: ,,Su vaim, mis kaunistama peaks su kuju ja armastust on nende eksijuht, kui taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu. Lorenzo: ,,Miks kirud oma sündi, maad, taevast, kui sünd ja maa ja taevas on kõik kolm sus endas koos." Tähendus: Inimene ei saa kiruda kõike oma ümb...
Miks sai Romeost ja Juliast maailma kõige tuntuim armastusromaan? Romaan Romeo ja Julia, mille tegevustik toimub 16. sajandil, kus ühiskonnas oli levinud arusaam, et mees ja naine pandakse kokku vanemate poolt ja seda sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel ning reaalset armastust ei ole olemas. Romeo ja Julia tõid välja aga tegeliku olukorra, kus noored inimesed olid armunud ja tänu nende perekonna seisustele polnud nende armastus võimalik. Romeo ja Julia puhul on väga tähtis märksõna: keelatud armastus. Inimestel on loomu poolest iha asjade vastu, mis on keelatud ja nende kahe noore armastus tõigi lugejates välja nende salasoovid ja iha võimatu vastu. Romaan sai väga kuulsaks just selle tõttu, et oli väga traagilise ja realistliku sisuga. See näitas, kui palju peab ohverdama, et inimeste suhted paraneksid ja kui palju on võimelised noored üldse oma tõelise armastuse nimel ohverdama. Geniaalne l...
Armastus A.Puskin ,,Jevgeni Onegin" Läbi ühiskonna ajaloo on armastus olnud ajendiks paljudele olulistele sündmustele. Armastust, kui tunnet pole osatud ka kunagi konkreetselt defineerida nii, et see haaraks igakülgselt armastuse olemust. Mõiste ,, armastus ,, on väga lai ning mitmetahuline, samas ka igaühele erinevalt mõistetav. Lihtsustatult võib armastust mõista ka kui soovi kellelegi teisele head teha. Aleksandr Puskini teoses ,,Jevgeni Onegin" on hea näide, kuidas raamatu nimitegelane oli armunud noorde neidu, Tatjanasse, kelle armastus mehe vastu oli tohutult suur ja tugev. Onegin ei osanud seda hinnata , aga armastuse kasvades kasvab ka oskus armastada armastama saab õppida. Nii avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene e...
VÜRST MÕSKIN ABSOLUUTSE HEADUSE KEHASTUS Vürsti Lev Nikolajevits Mõskin oli noor mees, kes oma olemuselt oli üdini heasoovlik ning südamlik ümbritsevate inimeste vastu. Ei lugenud, kas teine oli rikas või vaene, mees või naine, aadlik või ori Mõskini silmis olid kõik võrdselt väärt head kohtlemist ning austavat suhtumist. Päris paljud pidasid teda sellepärast kogun idiooks. Esmapilgul võis see tõesti nii tunduda, kuid kui olukorda süveneda, osutusid idiootideks pigem tituleerijad ise ehk lasteaiast tuntud lihtsakoeline mõte, kes teisele nime annab, see ise seda kannab, oli aktuaalne ka romaanis. Lev Nikolajevits ei vaevanud oma pead eelarvamustega. Ta oli vahetu ja siiras ning tal puudus 'mask', mille taha oma tõelist palet inimesed peitma kipuvad. Muidugi oli vürst vene väikekodanlastest nii erinev ka sellepärast, et tema lapsepõlv ja varasem noorus oli täiesti erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks tein...
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab a...
Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest ,,moderna" mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühi...
determineeritus indetermineeritus (määramatus) optimism skeptitsims tõsidus iroonia Harvey L. Hixi filosoofilised miniatuurid · Kirjutamine ei ole eneseavamine, vaid enesesulgumine enesevarjamine kaunil ehk eeskujuandval viisil. Postmodernistliku kirjandus võtab (kas varjatult või avalikult) sihiks lugeja petmise, segadusseajamise. Paljude postmodernistlike teoste puhul on raske nende fiktiivset laadi läb näha. Ei saa kindel olla, et mingeid asiseid funktsioone täitev tekst pole tegelikult varjatult ilukirjanduslik (nt ajalehesabades ilmunud kuulutuste varjatud eesmärk moodustada luuletus) või vastupidi, end ilukirjandusena atiseeriv tekst võib tegelikult olla kirjutatud mingil kindlal otstarbel (nt siseinfo andmine).
Mitte koolivägivald, vaid vägivald koolis. Vägivald on tänapäeva ühiskonna igapäevane osa. Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et v...
"Wikmani poisid" Jaan Kross Teose sündmustiku aeg, koht ja probleemistik Romaani tegevus toimub aastail 1937-1944 Tallinnas, kui klassitäis Wikmani eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Raamatu probleemistikuks on algav sõda, noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine, suhted õpilaste vahel, arvamus sõjast ja romaanide üks põhilisemaid probleeme: armukolmnurk, kus armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. Kirjelda peategelast Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli pikk, sale, soliidne, sõbralik ja natuke endasse tõmbunud ning tagasihoidlik. Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Ja...
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 20...
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
..........................................................................................8 Autori keel ja stiil...................................................................................................................8 Teema ja idee.........................................................................................................................8 Lõpphinnang teosele kui tervikule.........................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadiks Kerttu Rakke- ehk kodanikunimega Kadi Kuusi raamatu ``Iluasjake``, sest mind huvitas, millist kirjandust kirjutab üks tänapäeva Eesti populaarsemaid ja tuntumaid proosakirjanikke. Ta kirjutised on lugejale lihtsad, reaalsed, elupõhised ning arusaadavad, haarates kaasa igasse momenti. Bulgakov'i või Salinger'i
Jane Eyre. 1. lapsepõlv Jane Eyre jäi orvuks, kui ta oli 2 aastane.Teda kasvatas tema onu naine, kes vihkas teda väga. 10 aastaselt saadeti Jane Lowoodi tüdrukutekooli. Seal koolis oli levimas raske haigus ja Jane tädi lootis, et tüdruk sureb haigusesse.Aga haigus võttis hoopis Jane´lt tema parima sõbranna Helena. Peale kooli lõpetamist hakkas Jane õpetajaks ja ta kutsuti Thornfieldi mõisa koduõpetajaks, elavaloomulisele prantsuse tüdrukule Adelele. 2.Elu Thornfield Hallis. Jane oli oma eluga Thornfieldis väga rahul ja oma tööga oli ta ka rahul. Aegamööda hakkas Jane armuma mõis omanikku Edward Rochesteri.Ühel ööl pannakse Edwari voodi põlema ja Jane on see, kes päästab Härra elu. Peale seda hakkab Jane kahtlustama, et talle pole räägitud kogu tõtt. Mõisasse ilmub Härra väljavalitu ja see teeb Jane´le väga haiget. Toimuvad igasugused üritused ja pidustused.Vahepeal kutsutakse Jane oma surema h...
ANDRESE ABIELUD Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Anton Hansen Tammsaare epopöas ,,Tõde ja õigus" on üheks põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres pidas iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult olid need ikkagi jõudunõudvad meestetööd. Tõsi, Krõõdale pandud ülesannete seas olid ka ,,tüüpilised" naistetööd, näiteks pesupesemine, sö...
''KAUGEMAA IISAK'' ''Lõputu pikk teerada üle soode metsadesse,kes on selle tallanud? Mees,inimene,kes esimesena siia sattus.Enne teda ei olnud siin ühtegi rada.'' See tsitaat on võetud raamatu algusest ja annab väga lihtsa ning ilusa kirjelduse Kaugemaa rajajast,mehest nimega Iisak. Iisak on väga tasakaalutleva ja loogilise ellusuhtumisega meesterahvas,kes otsis omale elukohaks ei kelleleg kuuluvat paika,mille ta ka leidis.Kuna mees on maalähedase ellusuhtumisega,siis meeldis talle väga koht,kuhu ta otsustas elama jääda,sest seal võrsusid mustika-ja pohlavarred,seitsmesakilised laanelilled,sõnajalad ning elasid metsaasukad.Ta alustas täiesti nullist oma elamu rajamist ja pidi üksi toime tulema ehitusmaterjalide valmistamise,ehitamise ja samal ajal ka kahe kitse talitamisega.Iisakul oli muidugi alguses raske üksi toime tulla,kuid õnneks ilmus tema eluteele nainsterahvas nimega Inger,kes tõi ta ellu mitte üksnes ab...
Bunini nelja novelli kokkuvõtted Stjopa Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes....
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=välje...
Antoine de Saint-Exupéry ,,Väike Prints" · ,,Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks. Sa vastutad alati kõige eest, mida sa taltsutanud oled." · ,,Kunagi ei tohi lilli kuulata, neid tuleb vaadata ja nuusutada." · ,,Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle." · ,,Sa oled peenike kui sõrm, see-eest võimsam kui mõne kuninga sõrm." · ,,Võin viia sind kaugemale kui ükski laev." · ,,Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks." · ,,Nad kasvatavad kanu see on ainuke, mille poolest nad(inimesed) huvitavad on." · ,,Keel on arusaamatuse allikas." · ,,Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." · ,,Iisalgi ei olda rahul seal, kus ollakse." · ,,Kõrbe teeb ilusaks see, et ta kusagil varjab kaevu." · ,,Olgu tegu maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu." ·...
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada...
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse. ''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan j...
''Uhkus ja eelarvamus'' Jane Austen Tegelased: Elizabeth Bennet, Mr Fitzwilliam Darcy, Mr Bennet, Mrs Bennet, Jane Bennet, Mary Bennet, Catherine Bennet, Charles Bingley, Caroline Bingley, George Wickham, William Collins, onu ja tädi Gardiner, Georgiana Darcy. Tegevus toimub 19. sajandi alguses Inglismaal. Bennetite pere elab Longbourne'i külas. Peategelaseks on Elizabeth Bennet, kes kistakse tavapärasesse armuseiklusse. Ometigi on selle teekonna lugemine huvitav ning kohati ootamatu. Raamatus tuleb minu arust hästi välja, et uhkus on selleks, et varjata endas midagi, mida teised näha ei tohiks. Mr. Darcy on algusest peale ääretult uhke inimene ja tekitab enda vastu viha. Kuid raamatu edenedes selgub, et Darcy pole tegelikult üldse selline. Teda on küll selliseks olema õpetatud, kuid sisimas on ta vägagi lahke ja tore ja peaegi muutub veelgi, kui ta armub Elizabethi. Elizaethil on Darcy suhtes aga eelarvamused. Ta arvab, et Darcy on koh...
Harper Lee ''Tappa laulurästast'' Tegelased : Jean Louise ''Nirksilm'' Finch, Jem Finch, Atticus Finch, Dill, Tom Robinson, Koll Radley, Alexandra Finch, Raamat räägib Finchide pere igapäevaelust läbi Nirksilma vaatevinkli. ''Tappa laulurästast'' peegeldab hästi 1930ndate ühiskonna tavasid. Teose üheks sõlmpunktiks on Tom Robinsoni, kes on neeger, süüdimõistmine Mayella Ewelli vägistamises. See juhtum määratakse Atticus Finchile, sest kohtunik Taylor usub, et ainult Atticusele on võimalus vandekohut natukene enne otsuse tegemist mõtlema panna. Kuigi tunnistajate ütlused on kohati arusaamatud ja ei anna kindlaid vastuseid toimunu kohta ja puuduvad otsesed süütõendid, pigem näitavad tõendid, et Tom Robinson on süütu, mõistetakse ta ikkagi süüdi. Ja tegelikuks põhjuseks on tema nahavärv. Ajal, millal Atticus on selle protsessiga seotud, sõimavad mitmel korral teised linnaelanikud Atticust ennast ja ka tema lapsi selepärast, et Atticus on n...
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus ela...
aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg"
Zanriliselt on tegu romaaniga, kuid samas on ka see piisavalt humoorikas ning tõsine. Dialooge on toese piisavalt ja on ka lapi murret. Teos jaguned 30 peatükiks ja on loogilise ülesehitusega. Lõpphinnang teosele kui tervikule: Teost on lihtne lugeda ja tekst on hästi arusaadav.Raamat on kindlasi väärt lugemist, seal kirjeldatakse põhjamaa rasket eluolu, ilusat maastiku ja tänapäeva ühsikonna kaasaegseid probleeme. Kasutatud kirjandus: Arto Paaseilinna ,, Poodud rebaste mets" 1983 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?440 http://et.wikipedia.org/wiki/Arto_Paasilinna
Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine. Selleks ei olnud kindlasti tema onu Claudius, kes oli Hamleti mõtetes mõrtsukas. Claudius ihkas ainuüksi trooni ja võimu, mis noorele printsile korda ei läinud. Hamlet suhtus kriitiliselt oma perekonda, riiki ning samuti...
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine. Luuletuse read "ma kõnnin hallil lõpmata teel" kirjeldavad pikka rännakut, mille oli ette võtnud ka Ekke. Tema seiklus kestis umbes kümme aastat, mis võib noore poisi jaoks tunduda lõpmatu. Luuletus räägib üksi rändamis...
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. B...
"Niibelungide laul" Wormsi peakungingaks oli Gunther, vennad- kuningad Griselis ja Gernot ning nende õde oli Kriemhild. Ema nimeks oli Ute. Isa oli Sigismund. Kord nägi Kriemhild unes, et kui ta saab endale mehe, siis ta mees tapetakse. Kriemhild oli aga kõige ilusam neiu Wormsis ning kõigi silmarõõm. Kuid kõik kes läksid teda kosja paluma, lootes jah'ga, said lüüa. Kriemhild oli kindlaks teinud, et ta ei taha enda kõrvale kedagi. Siegfried oli üks vapper kuningas, kes tahtis Kriemhildi endale kosja küsida. Ta võttis ette reisi Wormsi üle Reinud jõe. Teda võeti aupaklikult koos tema saatjatega vastu, sest ta oli ikkagist ju väga tuntud mees. Ta oli võitlenud draakoni vastu teda ületades. Samuti oli ta haavamatu. Ta pakkus palju abi Guntherile, kuid vastutasuks tahtis Kriemhildi kätt. Gunther oli sellega nõus ning Kriemhildist saigi ta naine. Ka Gunther tahtis naist ning selles aitaski teda Siegfried. Brün...
Armastan sind, Eestimaa Öeldakse, et Eesti on väike. Võrreldes teise maailma riikidega ta ongi. Aga minu jaoks on ta suur- suur ilu ja saavutuste poolest. Sama suur, kui on õige eestlase armastus oma kodumaa vastu. Olen ise elanud eluaeg Nõmmel, Tallinnas. Seega mets on mulle alati lähedal olnud. Jalutades tänavaid pidi metsa äärde ning mööda vana raudteetammi silla peale, saab näha seda ilus, mida Eesti meile pakub. Kord sain luba hüppeotrni tippu. See vaade, mis minu silmad seal näid, oli vapustav. Algul mõtlesin kohe, et nagu filmis. Nii palju metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved. Ka need Lõuna-Eesti mäed. Maailma mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured va...
Kuhu inimene läheb? Igaühele on antud elu. See on aeg, kus ta saadab korda erinevaid tegusid. Kuid kui see on lõppemas, hakkab inimene mõtlema, mis edasi saab. Kas ta lihtsalt kaob ära või kuhu ta hing läheb? Kui võtame aluseks piibli, siis läheb inimene taevasse või põrgusse. Kui ta on teinud oma elu jooksul palju patte ning mitte olnud Kristuse poolel, ei saa ta paradiisi. Juhul kui ta on palunud enne surma lunastust, antakse talle andeks ning ta läheb taevariiki igavest elu elama. Sest piibelgi on öelnud, et Jumal võtab kõiki enda juurde, kes seda ainult südamest tahab ja palub. Kord nägin televiisorist filmi, kus üks inimene oli saanud surma ning läinud taevasse. Seal oli pikk järjekord, et igaüks saaks süsti. See kustutas inimese peast tema eelmise elu. Seejärel väljus ta ühest uksest ning sündis siia ilma uue lapsena. Võib olla tüesti ongi nii. Kui kellelgi aeg tuleb siit ilmast lahkuda siis se...
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määrat...
Meie aja õpetaja rõõmud ja mured Igal õpetajal on oma vaatenurk ja omad tunded õpetaja elust. Ka nende päevades on tõusud ja mõõnad. On häid ja meeldivaid hetki, aga on ka selliseid olukordi, kus tahaks lihtsalt ära joosta. Õpetaja meele teevad kindlasti rõõmsaks head kolleegid, kes teda kuulavad ja tema vahetunde sisustavad. Loomulikult on ka õpilaste hea käitumine, kui nad näitavad oma huvi, teevad korralikult tööd ja suhtuvad õpetajasse lugupeetavalt. Tal lähebsuu naerule, kui õpilased ja kolleegid tema ümber on rõõmsad. Kuid õpetaja elu ei ole ainult päikseline ja tore. Kui ta ei saa oma kolleegidega hästi läbi, tunneb ta arvatavasti üksildust. Kui õpilased ei pööra talle tunnis tähelepanu ja vaidlevad vastu, siis muidugi ei ole meeldiv tööd teha. Mõttes tahab õpetaja ruttu koju saada ja kui seal kontrolltöid hakkab kontrollima ja avastab, et keegi polnud õppind, on tal meel jälle kurb. Õpetaja näeb ka, kuida...
HANS & GRETE (Hans ja Grete kuulavad nurga tagant, mureliku näoga, kuidas isa enesega vestleb) HEA VANEM: mis meist küll saab, meil ei jätku enam lastele toitu ja endalgi on kitsas käes. Naine soovitas lapsed metsa viia ja nad sinna jätta. Ta arvab, et kui lastest lahti ei saa, siis sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab...
Millist jumalat vajaks Eesti praegu? Meie kodumaal on olnud raskeid aegu. Vaid veidi aega tagasi polnud Eesti riik vaba, vaid vene võimude küüsis. Nüüd, mil oleme me vabad ja iseseisvad, tahavad inimesed veelgi edukamat ning paremat elu. Ahnus on tekitanud meie ühiskonda probleeme nagu näiteks väike iive, mis tuleneb sellest, et noored vanemad ei soovi lapsi, vaid eelistavad pereelule teha karjääri ning neile ei paista leiduvat lahendust. Tundub, et ühiskonna edukamaks toimimiseks vajame me justkui jumala abi või imet nagu vanasti Kreekas, mis muudaks inimeste suhtumist. Vana-Kreekas oli nii häid kui halbu jumalaid ei saa ju head ilma halvata. Neil kõigil olid omad ülesanded ning neist võis saada palju kasu, kui ka vastupidi. Armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite soovis kõike paremaks ja ilusamaks muuta. Just teda vajaks praegune Eesti. Olukord meie riigis vajab parandamist ning Aphrodite oleks...
proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili. Autor on teadlik sellest, et ajalooainelisus ise on spetsiifiline tinglikkus, mis kujutlusvõimalusi mitmeti piirab. Võimaluste järgnev ahendus juhtub asjaolust, et peategelasteks võetakse reaalsed isikud Eesti aja- ning kultuuriloost. Tegelasteks valituid tuntakse kas üldiseltvõi vähemalt ajaloolaste ringkonnast. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_ http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/jaan-kro http://www.hot.ee/mercka/Referaat_Jaan_Kross.h http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KrossJ .php
Orcar Wilde "Dorian Gray portree" ümberjutustus "Dorian Gray portree" ilmus 1891. aastal ja on Wilde`i ainust trükivalgust näinud romaan. Sündmustiku keskel on noormees, kes on välimust kütkestavalt ilus, sama palju kui iseloomult edev ja naiivne. Dorian on andekas inimene tal on kõik täiuslik. Isegi päritolu on tal laitmatu. Mitte miski ei häirinud tema rikkumata maailmapilti, kuni ühel saatuslikul päeval ta kohtus oma kunstnikust sõbra Basili juures lord Henryga. Viimane on Doriani täielik vastand. Pahelise iseloomuga lord kütkestab pahaaimamatu noormehe, tõmmates ta samm-sammu haaval oma pahelisse maailma. Basil armastab Doriani ja püüab oma noort sõpra hoiatada, kuid viimane otsib seiklusi ja oma raskel eluteel neid ka saab. Romaani jooksul muutuvad kõik tegelased, kui välja arvata Dorian ise. Nimelt maalis Basil portree, millese pani kogu oma hoolitseva hinge ja armu. Portree oli Dorianist ja tõeline meistriteos. Lord Henry so...
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest p...
Minu Itaalia ,,Minu Itaalia" autoriks on Kristiina Prangli, noor neiu, kes kolis Itaaliasse oma armsama pärast. Itaalias käis ta koolis, elas vaheldumisi ühikas ja oma noormehe Andrea juures. Raamat andis suurepärase ülevaate temperamentsest Põhja-Itaaliast, detailsemalt Genova olustikust, kus Kristiina kuus aastat vahelduva eduga on elanud ja töötanud. Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad. Samuti ei puudu peen huumor, mis sarnaneb brittidele. Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi...
Raha kui elu alus Tihti mõtleme, et mis oleks siis, kui oleksime rikkad, mida kõike uhket ja kallist me ostaks selle eest, kuhu suurepäraselt ära planeeritud reisile me sõidaks jne. Samal ajal me ei väärtusta neid asju, mis on tegelikult eluks olulised ning vajalikud. Iga inimese jaoks on õnne mõiste individuaalne. Ühe inimese jaoks on raha kõik. Tema õnn peitubki materiaalsetest väärtustes, uhketes autodes, suurtes majades, ilusates riietes. Samas peab ta ka väga kaval olema. Raha on tarkadele ning kui sa ei oska seda õigesti käsitleda võid üks hetk kõigest ilma olla, kas siis valesti investeerides, liiga suuri oste tehes või lastes ennast röövida. Sõprade ning tuttavate valikul peab väga tähelepanelik olema või muidu üks hetk oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki. Teisalt ei väärtusta vaesem inimene raha nii kõvasti kui teeb seda rikas. Vaesema inimese jaoks ...
Ooper ,,Carmen" 6. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias G. Bizet ooperi "Carmen" lavastus. Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Cla...
Kirjandusteose analüüs E.M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta ...
Kirjandusteose analüüs Agatha Christie ,,Sinise rongi mõistatus" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk.29 Van Aldin: ,, Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia" Seda ütles ta oma tütre peigmehele, Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest. 2. lk. 76 Katherine: ,, Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda" Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud. Ta arvas, et Ruth ei pea tema pärandit suureks, kuna tema isa on üks rikkamaid miljonäre. 3. lk. 124 politseinik: ,, Te annate meile kõigile silmad ette!" Ta ütles seda Poirotile, kui ta nägi detektiivi usinust oma tööd tehes ja arvas , et üks Poirot võrdub saja politseinikuga. 4. lk. 187 Poirot: ,,Enne, kui uusi armusuhteid alustada, tuleb vanad lõpetada" Poirot ütles seda De...
Noor-Eesti Tegutsemisaeg 1905-1916 Liikmed G. Suits, F. Tuglas, V. Grünthal-Ridala Kunstnikud Mägi, Triik, Raud Keelemees J. Aavik Tunnuslause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Lisainfo Andsid välja 5 albumit, tõid sisse keele uuendused. Tänu Noor-Eestile tunneme: J. Liiv, M. Under
Tarapita Tegutsemisaastad 1921-1922 Liikmed Adson, Barbarus, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under Lisainfo Võitlesid vaimuvabaduse nimel sotsiaalste pahedega. Jätsid tagaplaanile tundeelamused, võitlesid kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest. Sõjakalt meelestatud. Eksperssionism
WILLIAM BLAKE 1757-1827 William blake Sündis: 28.november 1757, London. Suri: 12.august 1827, London. William oli vanuseliselt seitsmest lapsest kolmas. VAATED William Blake oli libertariaan - ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat, see kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Blake unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks. William Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust. "A Negro Hung Alive by the Ribs to a Gallows" (1796) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Kurt Vonnegut Vonnegut ise on traagilise saatusega rikkast perest. Tema isa Kurt seenior oli Indianapolises arhitekt ja ema kohalik seltskonnadaam, kes lennutas tuulde suguvõsa õlletööstusega teenitud varandust. Ema tappis end 1944. aastal unerohu üleannusega päev enne, kui poeg pidi saabuma emadepäevaks koju Teisest maailmasõjast. Vonnegut abiellus 1945 oma lapsepõlvesõbratari Jane Coxiga ja nad said kolm last. 1984. aastal üritas kirjanik end tappa unerohu ja alkoholi seguga, kuid ta leiti õigel ajal ja päästeti. Oli humanist. Tema raamatuid avaldati palju Nõukogude Liidus. Sõjast naastes elasime kõik üle Teise maailmasõja järgse majanduskriisi. Ja me tahtsime ehitada paremat maailma, sest nii palju oli teha, nii palju tuli uuesti üles ehitada. Me unistasime Utoopiast. Ei, me ei pidanud end sugugi kadunuks. Mõningaid ta raamatuid on isegi põletatud. Paljudele inimestele on väga vastukarva, et George Bush on USA president. Mida te...
Realism 1. Tunnused: · 1830-1870 · Eesmärk: kujutada kaasaegset elu nii nagu tegelikult oli · Algus Prantsusmaa · Sotsiaalne olustik · Kujutatakse elanikest vaeseid ja nende probleeme · Vastasseis romantikale · Kriitiline · Nn"haljale oksale jõudmiseks" ollakse valmis kõigeks 2. Tähtsaimad autorid · Stendhal (prantsuse) · Balzac (prantsuse) · Dickens (inglise) · Thackeray (inglise) · Flaubert (prantsuse) · Tolstoi (vene) · Dostojevski (vene) · Tsehhov (vene) · Zola (prantsuse) 3. Põhizanrid: · Roman · Novell 4. Peateosed: · Stendhal "Punane ja must" (1831) esimene realistlik teos · Balzac "Isa Goriot", kuid peateoseks jõgiromaan "Inimlik komöödia" · Dickens "Pickwik klubi järelejäänud kirjad", "Oliver Twisti seiklused" ...
Kõige tähtsam võitlus on iseendaga. Inimesel on väga raske võidelda iseendaga, kuid ta ikka suudab seda teha ja hakkama saada.Miks on see võitlus nii tähtis inimese jaoks ja paljud ei saa sellega hakkama? Kui hakata mõtlema sõnast ,,võitlus", siis peaks kohe ära mainima, et see toimub kahe poole vahel, hea või halva. Kui inmene peab võitlema iseendaga tähendab see seda , et ta peab oskama ennast kontrollida ja proovima endast välja saada halvad omadused. Näiteks on paljud inimesed laisad, kuid kui nad võitlevad iseendaga ja proovivad saada laiskusest üle, siis on nad selle lahingu võitnud ja saanud endast jagu. Võitlus iseendaga on tähtis, kuid samas väga raske, kuna inimene ei oska talitseda enda tundeid ja ei oska iseendale ,,EI" öelda. Mõned inimhinged on nii enesearmastajad, et nad isegi ei märka, et isegi nendes on halbu külgi ja omadusi ,millest peks lahti saama. Näiteks on mõningatel inimestel väga halb iseloom. Iseloom on jus...
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini. Pärast seda jäi hiiglane sügavasse unne ja Odüsseus mõtles, mida edasi teha. Siis tuli tal mõte üks pikk puu otsast mõõkadega teravaks teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu ee...
HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi ...
Purpurne surm Gailiti romaani tutvustus August Gailit on sündinud 9.jaanuaril 1891.aastal Valgamaal ja suri 5.novembril 1960.aastal Rootsis. Ta on tuntud kui romaani- ja novellikirjanik. Koolitee algas Gailitil Valgas ja jätkus Tartus. August Gailit on töötanud ajakirjanikuna nii Eestis kui ka Lätis. Ta võttis osa Vabadussõjas, olles seal sõjaväeametnik ja sõjakirjasaatja. Gailit on elanud Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Ta on olnud ,,Vanemuise" direktor. Gailit abielus aastal 1932 operetinäitleja Elvi Vaher-Nanderiga, sellest abielust sündis tütar Aili. 1944.aastal põgenesid nad perega Rootsi, kus Gailit ka suri. Purpurne surm on Gailiti üks esimesi romaane, kirjutatud aastal 1924. Nagu teisedki Gailiti romaanid on see erootilise ainega ja fantaasiaküllase sisuga teos. Raamat räägib Varria saare hukkumisest: kusagilt India kandist on saanud alguse hirmus t...