Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Juhan Viiding (0)

1 Hindamata

Paul-Eerik Rummo
Luulekogud:

„Ankruhiivaja“

„Tule ikka mu rõõmude juurde“

„Lumevalgus ... lumepimedus“
Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi.
„Läbi talve luulet ema mälestuseks“
„KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE“ – kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma.
„TÜHJAD VETTIND PESAKASTID“ – Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele.
„PÄEVAD TULID NEED TALITSED“ – Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva.
„IKKA LIIVIST MÕTELDES“ – Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks.
„ VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST“ – Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsema saaki.
„VÄIKESE LINNA KOHVIKUMUUSIKAT“ – 93
Mu sõber isevärki mõõdetud sammul teisel pool tänavat käib riivates vastutulijatare pilguga ja mõttega jään-ikka-truuks-oma-kallile.
Mu sõber salapärane kergelt jokkis iseteadlik ja kergelt lapsik ta lõikab põiki üle tänava ...
Me hoiame nõnda ühte
kui heitunud mesilaspere
me hoiame nõnda ühte
ja läheme läbi mere
ja läheme läbi mere
mis tõuseb me vastu tige
ja läheme läbi mere
ja muud me ei vaja tuge
ja muud me ei vaja tuge
kui üksteise selged õlad
ja muud me ei vaja tuge
kui ühised rõõmsad võlad
Hando Runnel
Runneli lood, mis on viisistatud: „Maa tuleb täita lastega“, „Kaua sa kannatad“.
Päikeseluule – See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni. Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad „Maa lapsed“, „Laulud tüdrukuga“, „Avalikud laulud“, „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“, „Mõru ning mööduja“, „Kodukäija“.
Saatuseluule – Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik „ avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb.“ Sinna kuuluvad: „Punaste õhtute purpur“, „ Kiikajon ja kaalepuu“, „Üle Alpide “, „Mõistatused“.
Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit:

Laululisus – Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid . Tuntumad viisid „Kaua sa kannatad kurbade naeru “ ja „Maa tuleb täita lastega“
Veri – On leitud, et Runnel on „ verine poeet“, kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega.
Huumor – On leitud, et Runneli luule on humoorikas , selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia.
Lastele – 2002. Aastaks on Runnel lastele kirjutanud neli luulekogu ja ühe proosakogu.
Sündsusetu – On leitud, et Runneli luules on kaks sündsusetut momenti: tagumik -laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine.
Esseist – Runnel on viljakas esseist ja kriitik .

Optimism ja päikeseluule, aga ka lastele kirjutatud luulet.
„Kullerkupud“ – Väljendub optimism ja lastele. Kullerkuppude vahel lippab põngerjaid pärgi punuma. (See väljandab kui põldude vahel paistab päike ja ollakse optimistlikud)
„Enam sind ema ei hoia“ – Räägib lapse hoidmisest. Panen sind põlve otsa, võtan ja hüpitan üles – enam sind ema ei jaksa, taadigi jaoks oled raske.
„Sinine taevas“ – Kui ma veel väikseke olin, taeva sinisest kangast siilukest kleidiriiet endale lõikama läksin.“ – Lastele, räägib kuidas oli elu siis, kui ta ise oli laps.
„Kristiine on karjanaine“ – Kodukohast, kergelt humoorit sisaldav. Kristiine on karjanaine. Ta poputab lehmi kui lapsi. Ja öeldakse: „Mis temal viga, ei ole tal meest ega lapsi!“ (21)
„Vana päevapilt“ – Kusagil, kusagil kodu: klaaride õuntega puu, väsinud päevade rodu, naisesilmad ja lapsesuu .
„Koduküla, kodumaa“ – Terve luuletus räägib koduküladest(kirjeldav). Näiteks: Kord siin lumi, kord siin pori , vaikne tarkus, lõõpiv lori , koduküla, kodumaa. Kuule, kõhisevad kaerad, keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud – mitmeid siit on läbi käinud, koduküla, kodumaa.
„Küsimus individuaalsest lähenemisest“ – Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase pika piitsaga karjus koolitas hane ja härga. Härg võpatas veidi, kuid hanest jäi pilv sulgi ja laiguke märga.
„Siin mu rõõmumaa“ – Pigitraadiga pandud, koormaköiega köidetud, suure sõlmega seotud süda siia-maa paika kiviklibude vahele, mullasõmera sekka, päeva palava paistele, vihmaviirgude alla. Siin mu rõõmumaa, siin see muremaa.
„Lapsed“ – Tahun ma valmis päeva, tore mis igatpidi. Korjavad lapsed laaste, rõõmsamad siiski kui mina.
„Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi“ – viisistatud.
Saatuseluule: - skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik „avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb.
„Ülekohus“ – Külakoerad igavusest hauguvad , tareuksed tigedusest pauguvad, nõristavad noored neitsid silmavett, justkui asitõendit andes, et süda neil nii õnnetu ja õrn.
Luuletus kodukohast...
Kusagil, kusagil kodu:
on kusagil mäe peal mu maja,
õlgkatus peal.
Kord siin lumi, kord siin pori,
külakoerad igavusest hauguvad.
Ah kuidas rõhub mind traatide üksildus,
hämar mets mu silmis mustub valust.
Ja jälle tal tõusta on vaja
mäe tippu, kus taevas must.
Päikese saatuse, märksõnad + viisistatud,
Juhan Viiding
Jüri Üdi nime all avaldas ta „Närvitrükk“, „Detsember“, „Käekäik“, „Selges eesti keeles“ ja „ Armastuskirjad “.
„Detsembris“ – hakkavad silma sünged palad, mitmed palad sisaldavad sõnu haud, kirst .
„Selges eesti keeles“ – Võib kasutada mõisted „üdilikkus“. Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust.
Jüri Üdi luules leidub:

Üksiku ja üldise ühendamist
Ootamatusi
Maskide vaheldumist
Huumorit
Keelemängu

Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku „Ma olin Jüri Üdi“, „Elulootus“, „Tänan ja palun“ ning „Osa“.
Nimemuutusega tuleb luulesse:

Õpetlikkus
Olemishirm
Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks  Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme.
Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread pikemaks, kasutab rohkem kirjavahemärke. Hakkab ka ilmuma esimesi viiteid enesetapule.

Juhan Viiding „Tänan ja palun“:
Olemishirm:

Lk 14 – Lihastepinge: Ahelais tunne, ennast ei tunne, ilma ilu ei tea.

Lk 16 – Helendust: sumisev mesilane tuletab mulle meelde et ma elan tuletab meelde oma eluga me oleme.

LK 32 – „Seisund“: Ma ei taha hulluks minna. Jaa, ma kardan . Üksi olles õhtul, võõras elukohas kardan kellaseiereid.
Viiteid enesetapule:

Lk 31 –„Kiirus“- kõik on peale sunnitud, palub nagu abi, aga seda loota pole.

LK 56 – „Esimene“ – iseennast ma ei talu talutatavana. Olen kuulmas: leia rahu endas. Elavana.

„Kahekõne“: Ma ei saa ennast rebida lõhki. Kellelgi pole ju vaja lõhkirebitud inimest. Võibolla mõnele on.
Sügavalt mõtlevamaks:

„Arvasid“: Kirjutasin oma ilmunud luuletused käsitsi ümber. Jätsin lehed lauale. Külalised lugesid neid. Nad küsisid, kas mul on soov neid avaldada. Vastasin, et mul ei ole sellist soovi. Külalised arvasid, et ega neid ei avaldatakski.

LK 35 - „Mees“:

* Tühi tuba, ennast täis, tühi tunne, ennast täis, tühi paber, sõnu täis. Miks?

LK 60 – „Kõik läheb“... Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud. Kõik võivad ümbersündi oodata ja loota. Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud. Me sees on võimalused – nad on määratud.
Viisistatud:

„Kahe rännumehe tee“

„Vana mehe laul“ (LK 50)
Õpetlik:

Õigus olla õnnetu
Õigus olla õnnelik
Õigus põhiseaduslik
Õigus unenägudele
Õigus tegelikkusele
Õigus vaimuvaesusele
Õigus vaimurikkusele
Õigus jääda muutumatuks
Õigus muutuda
Õigus oma mänguasju
käega puutuda...

Igaviku ees on iga kirjanik ajakirjanik
Mida õhem näidend seda kauem mängid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 42 allalaadimist

Paul-Eerik Rummo-Hando Runnel-Juhan Viiding #1

Paul-Eerik Rummo-Hando Runnel-Juhan Viiding #2

Paul-Eerik Rummo-Hando Runnel-Juhan Viiding #3

Paul-Eerik Rummo-Hando Runnel-Juhan Viiding #4

Paul-Eerik Rummo-Hando Runnel-Juhan Viiding #5

Paul-Eerik Rummo-Hando Runnel-Juhan Viiding #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nupsumusi Õppematerjali autor

Loomingu ülevaade

paul-eerik rummo hando runnel juhan viiding

Sarnased õppematerjalid

docx

Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs

Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel.

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn). Egon Rannet (Eesti kirjanduse jubedaim kirjanikuna. Kaval ja osav, tajub, mida antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad)

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt).  1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei

Eesti kirjanduse ajalugu

doc

Viivi luik referaat

Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost, samuti esseesid ja lasteraamatuid ning paar draamat. Aastast 1967 sai Viivi Luigest vabakutseline kirjanik, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1970. Luuletuskogud "Põliskevad" (1975) ja "Rängast rõõmust" (1982), samuti Leopoldi-lood lastele (19741976) ning romaan "Seitsmes rahukevad" (1985) auhinnati Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga 1976, 1977, 1983 ja 1986. Ka Tammsaare-nimeline kolhoos pärjas Viivi Luige esik-romaani oma tähelepanuga 1986. aastal ning hääbuv Eesti NSV kuulutas ta teeneliseks kirjanikuks, ühtlasi määrati talle järgmisel aastal ENSV riiklik preemia. Lõpuks, taasiseseisvuva Eesti künnisel 1988, sai Viivi Luik hinnatud tunnustuse Juhan Liivi auhinna. Viivi Luige loomingut on tõlgitud vene,

Kirjandus

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab varemkehtinud traditsiooni, teine teeb midagi uut. Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses. Esiotsa nihe suur. Kirjanduses: Jaan Kross on luuletaja, kes näitab ette, mida on võimalik kirjutada või kui kaugele saab minna luules

Eesti kirjanduse ajalugu II

168

doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater

odt

11. klassi kirjanduse eksam

"On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870

Kirjandus

Rohkem sarnaseid