Tants aurukatla ümber - Mats Traat (2)

"Tants aurukatla ümber" Mats Traat
Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.
Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) ( 1971 ; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, " Vastuseta " (1991) 2005) II 1994), III (2009), IV (2010) "Koidu kätes" (1993) "Maastik õunapuu ja "Hirm ja iha" (1993) "Harala elulood " (2001) meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud "Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled " (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus
Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik , aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui kõikide osade.
Kuidas kajastub teoses aeg?
Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma. Autor on näidanud ajakulgu tegelaste suhete, surmade ja järglaste ning sõja kaudu.
Peategelase olemus ja saatus
Kui võtta peategelaseks Taavet Aniluik, siis saame teoses näha tema nooruspõlve ja vanaduspõve. Taavet oli saanud taluperemeheks, kuna keskmine vend Jüri sai sõjas surma. Ta oli noorim poegadest kes sai pärast isa surma Aiaste peremeheks. Vaadates Taavetit, siis tema puhul saab näha inimest, kes on kaotanud venna sõjas ning ta küüditati Siberisse. Alles vanaduspõlves sai ta tagasi kodukanti tulla.
Arvamus
Raamat oli hästi ülesehitatud viie tantsu peale ja kuidas kogu lugu käis kõikides osades ümber, nagu ka pealkiri ütleb, aurukatla. Huvitavalt oli tehtud üleminek peatükilt peatükile, kus kõik muutus aga samas jäi talu ja tegelased samaks.