Mats Traat „Tants aruukatla ümber“ kokkuvõte (2)

Mats Traat „Tants aruukatla ümber“
1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani.
2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon.
3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees . Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases.
Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi.
4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on.
5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ning Edgar võttis pudeli puskarit ja läks Jaanuse juurde vanu aegu meenutama, kartes, et ta ei tule õsjast elusana tagasi. Viljakuivatisse tuleb veel mustlane . Tema tuli hirmutundest ja lootusest, et Jaanus saab teda aidata. Nimelt mustlane on tagaotsitav. Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima .
6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab. Sulane Eesneri Eedi kaotas käe. Taaveti võlgade tõttu tuli tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära.
7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe.
8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda.
9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu . Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust.
11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina. Ta tahab Taavetile pähe määrida kindlustust, kuid viimane ei ole sellest huvitatud. Eesdit ära minnes oinas. Keegi ei pööragi sellele tähelepanu. Tähtsam on viljapeksu lüpetus.
12.Põhiteema: iga aastane viljapeks , mis on maainimestel põlvestpõlve ül olnud. Käsitletakse ka erinevaid sündmusi ajaloost, kuid viljapeks toimub ikkagi, olenemata kõigest muust .
13.Konflikte esineb Jüri ja ta isa vahel. Jüri tahab kodust ära joosta , kuna ta tunneb end seal orjana. Kuid isa ei taha teda lasta, ta kirj talu Jüri nimele. Jüri tahtis Roosi endale naiseks võtta, kui isa ei olnud sellega nõus. Käo Pauli ja kõigi Aniluige talu omanike vahel. Konflikte põhjustas valitsemine.
14.Teose sõnum:tulgu, mis tuleb, aga kindlaks määratud asjad tuleb ära teha. Antud juhul siis viljapeks.
15.Romaan on omapärane sp, et tavaliselt ei käsitleta peategelasena aurukatelt.
16.Neid kohti, kus kasutati Tartu murrakut, oli raske lugeda, kuid muidu oli lugemismulje hea. Raamat oli üsna huvitav ja tegevuste rohke.