Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agatha Christie "Sinise rongi mõistatus" kokkuvõte (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguseid probleeme kajastab teos?
  • Mida autor tahab selle teosega öelda?
Kirjandusteose analüüs
Agatha Christie „Sinise rongi mõistatus“
1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid
1. lk.29 Van Aldin: „ Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia“
Seda ütles ta oma tütre peigmehele , Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest.
2. lk. 76 Katherine: „ Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda“
Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud . Ta arvas , et Ruth ei pea tema pärandit suureks, kuna tema isa on üks rikkamaid miljonäre.
3. lk. 124 politseinik : „ Te annate meile kõigile silmad ette!“
Ta ütles seda Poirotile, kui ta nägi detektiivi usinust oma tööd tehes ja arvas , et üks Poirot võrdub saja politseinikuga.
4. lk. 187 Poirot: „Enne, kui uusi armusuhteid alustada, tuleb vanad lõpetada“
Poirot ütles seda Derekile mainides seda, et Dereki naine oli surnud aga Mirelle auto ootas teda juba. Ta mõtles, et Derek on juba uue suhtega alustanud.
5. lk. 260 Poirot: „ Ei, ähvardasin teda ajakirjandusega, see on palju ohtlikum relv .
Poirot rääkis Katherinele oma Vene saatkonna külastuskäigust, kus ta ähvardas neid. Katherine arvas, et Poirot ähvardas neid politseiga.
See tsitaat tundub ka praeguses Eesti olus väga tõene, sest tihti peale on ajakirjandusest(„Võsareporter“) suurem abi, kui politseist.
2. Lühikene ülevaade sündmustest
Ruth kutsub Poiroti enda peole . Ruthi isa, Van Aldin, ütleb peol Poirotile, et talle ei meeldi Ruthi kavaler Derek Kettering. Poirot tutvub seejärel Ruthi isa sekretäri Knightoniga. Poirot näeb Dereki õelutsemist. Van Aldin annab Derekile teada, et soovitas tütrel lahutuse sisse anda ja lubas väimehele raha maksta kui ta tema tütrest lahutab. Derek saatis ta pikalt. Poirot räägib Katherinega ja saab teada, et nad lähevad järgmisel päeval samale rongile. Ruth kohtub oma armukesega. Van Aldin kutsub oma tütre sinisele rongile, mis läheb Lõuna-Prantsusmaale.
Leedi Tamplin tuvustab rongis Katherinele Lenoxi ja Corkyt.
Ruth tormab Katherine’i kõrvale ja palub tal kupeed ära vahetada. Leedi Tamplin tuleb Poiroti juurde ja käsib tal hotellibroneeringu tühistada, et ta öö nende villas veedaks. Ruth viskab Derekile paberid ja ütleb, et tahab lahutust. Katherine otsib Poiroti kõrval lohutust oma isa surma pärast.
Järgmisel hommikul ärkab Poirot klaasi klirina pärast ja nad saabuvad sihtkohta. Ta kuuleb karjet ja talle tuleb vastu Leedi Tamplin, kellel on paha olla. Ta oli omast arust näinud mõrvatud Katherine’i. Kuna Katherine ja Ruth vahetasid kupeed ära siis tegelikult oli surnud Ruth. Mängu tuleb inspektor , kes asub asja uurima . Kadunud olid rubiinid- „ Leegitsev süda“. Inspektor arvab , et mõrvatuga koos oli üks mees. Poirot leiab Ruthi kirjutatud kirja. Nad lähevad rongist välja ja Tamplinid tahavad minema minna. Poirot teatab , et inspektor ei lubanud kellelgi ära minna.
Poirot küsitleb Ada Masoni, Ruthi toateenindajat, kes väidab, et ta on süütu. Knighton arvab, et Ada valetab. Seejärel küsitletakse Ruthi armukest, millepeale Derek läheb talle peaaegu kallale. Lõpuks tuleb välja, et mõlemad mehed olid viimasel õhtul koos ja mängisid kaarte. Poirot kahtlustab Derekit, sest tema saab naise pärandi. Tantsutüdruk Mirelle ütleb Poirotile, et ta nägi Derekit tema kupeest lahkumas.
Corky satub kahtluse alla, sest kuigi ta terve öö kaarte mängis, oli ta mõrvahetkel niinimetatult jalgu sirutama läinud.
Poirot saabub Leedi Tamplini villasse, kus ta küsitleb Ruthi isa. Jutu käigus tuleb välja, et isa oli planeerinud tütrele üllatust teha. Ta proovib Poirotile selgitada, et ta saabus sinna lennuki mitte rongiga. Poirot näeb, et Corky teeb Leedi Tamplinile mingisuguse kingi . Hiljem saab Poirot teada, et need on rubiinid. Villas toimus pidu, kuhu olid kutsutud ka Katherine ja Ruthi kavalerid. Van Aldini sekretär on Ruthi isa pärast mures ja käsib Adal tema üle valvata. Mirelle ründab Van Aldinit, hiljem kahetseb seda.
Van Aldin läheb kirikusse ja räägib õde Rosaliaga ning kohtub oma naisega, kes on nunn . Ta räägib Poirotile miks ta oma naise sinna pani. Tuli välja, et Van Aldin tahtis takistada oma tütart emaga kohtumast.Poirot räägib Van Aldini naisega.
Ada teatab Poirotile, et ta nägi, kes mõrvas Ruthi. Ta ütles, et see on Derek Kettering. Poirotil on nüüd kaks põhjust uskuda , et Derek mõrvas oma naise .
Ta otsustab teda küsitleda. Derek räägib talle oma versiooni, et nad olevat kaarte mänginud, mille käigus ta Ruthi armukesele seifi kombinatsiooni paljastas, et rubiinid kätte saada.
Poirot kõnetab Mirellet ja tuleb välja, et tema käis Ruthi ema juures, viimane aga arvas, et too ongi Ruth. Mirelle olevat veel ka Ruthi kupees käinud ja tema armukese kirja lugenud.
Lenox ja Katherine veedavad koos ühes toas aega. Lenox teeb palavuse tõttu akna lahti ja nad jäävad magama. Ootamatult tuleb nende tuppa mõrvar, kes soovib Katherine’i surma. Ta ei soorita oma tegu ja põgeneb. Peagi satub õhku küsimus, et kas mõrv oli tegelikult mõeldud Ruthile, kuna tema kupee kuulus algselt Katherinele. Katherine oli hiljuti pärinud suure rahasumma ja sellega seoses võisid tal olla ka vaenlased.
Poirotil on uus teooria ja ta naaseb rongijaama. Ta kutsub kõik lähedased rongivagunisse ja hakkab mõrva teooriat selgitama. Ta kahtlustab kõiki ja räägib omapoolseid teooriaid. Esimesena ründab ta Mirellet, kes eitab kuritegu. Seejärel süüdistab ta Ruthi isa, põhjuseks, et tema laps ja ema ei saaks kunagi kokku. Derekil lööb kopa ette ja ta käsib Poirotil mõrvari nime öelda. Ta tahab ennast mõrvariks pakkuda, aga teda ei usuta. Järsku võtab Poirot taskust rubiini ja küsib Corky’lt, kuidas see tema asjade sisse sattus. Corky ütleb, et ta leidis selle ja kinkis Leedi Tamplinile. Van Aldin vaatas seda ja ütles, et rubiin on võltsing.
Poirot räägib ka Ruthi armukese osa ära. Nimelt peale seda, kui armuke oli Dereki käest kombinatsiooni teada saanud, oli ta Ruthi tuppa läinud, šampanjapudeli puruks kukutanud ja võltsrubiini kaasa võtnud ning hiljem selle aknast välja visanud.
Lõpuks jääb mõrvas ja „Leegitseva südame“ röövis süüdi sekretär Knightoni. Läbi Ada sai Knighton Ruthi tuppa sisse ja tappis naise. Hiljem põgenes Knighton rongilt koos rubiinidega, nagu teda poleks rongil olnudki.
Politsei arreteeris Van Aldini ja tema sekretär Knightoni.
3. Missuguseid probleeme kajastab teos?
Teoses on kaks põhiprobleemi- üks on mõrvari leidmine ja teine on varastatud rubiinide otsimine.
Teoses on veel välja kujunenud armukolmnurk, kuna Ruth kohtub lisaks oma abikaasale ka veel oma armukesega. Sellega tekivad ka muud probleemid, näiteks Ruthi isa tahe lahutusele.
4. Kirjelda teose peategelasi
Ruth- salakaval naine, kes suudab korraga mitut meest pidada. Välimuselt on ta ilus, peenike naine. Isale silmis tahab alati hea välja näha.
Van Aldin- on mees, kes mõtleb rohkem enda kui teiste peale. Ta tahab, et tema tütar lahutaks. Ta on suur miljonär ja tema alluvuses töötab sekretär Knighton. Ta andis „Leegitseva Südame“ oma tütre kätte.
Katherine- samuti ilus naine, kes oli hiljuti pärinud suure summa raha. Ta oli üsna heasüdamlik naine.
Derek- ta oli iseloomult väga kangekaelne ja kergest ärrituv. Ta oli esimene, kes oma naist surnuna nägi ja kes paljastas Ruthi armukesele seifi koodi.
5. Kas peategelane muutub paremaks või halvemaks?
Selle raamatu puhul on raske peategelast määrata. Kui rääkida Poirotist siis tema kindlasti ei muutu vaid teeb oma tööd.
Muidugi mõrvaga seotud tegelased muutuvad teose käigus halvemaks.
6. Mida autor tahab selle teosega öelda?
Autor tahab inimesteni tuua põnevust ja kriminaalsust läbi tuntud kriminaaldetektiivi Poiroti, kellele ei ole ühegi mõrvaloo lahendamine raske.
7. Minu arvamus
Arvan, et tegu oli väga põneva A. Christie kriminulliga. Mulle meeldisid ka veel hästi läbimõeldu mõrvaloo teooriad. Soovitaksin seda kõigile, kellele meeldivad põnevad ja kriminaalsed teosed. Kindlasti võtan tulevikus ette veel mõne Christie loo näiteks „Mõrv raamatukogus“ tundub samuti väga huvitav.
Agatha Christie-Sinise rongi mõistatus-kokkuvõte #1 Agatha Christie-Sinise rongi mõistatus-kokkuvõte #2 Agatha Christie-Sinise rongi mõistatus-kokkuvõte #3 Agatha Christie-Sinise rongi mõistatus-kokkuvõte #4 Agatha Christie-Sinise rongi mõistatus-kokkuvõte #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moviemaster Õppematerjali autor
Agatha Christie "Sinise rongi mõistatus" kokkuvõte
Tsitaadid, kokkuvõte, teoste kirjeldus, oma arvamus, mida autor öelda tahab

Sarnased õppematerjalid

Toomas Nipernaadi A Gailit - kokkuvõte
6
doc

Toomas Nipernaadi A.Gailit - kokkuvõte

TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised ­ parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist,

Kirjandus
August Gailit-Toomas Nipernaadi
5
doc

August Gailit "Toomas Nipernaadi"

TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised ­ parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese pu

Kirjandus
Toomas Nipernaadi-A Gailit - kokkuvõte
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised ­ parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese pu

Kirjandus
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit
7
docx

TOOMAS NIPERNAADI August Gailit

"TOOMAS NIPERNAADI" August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hoople

9.klass
Toomas nipernaadi
4
docx

Toomas nipernaadi

PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaad

Ehituspuusep
Nipernaadi
7
docx

Nipernaadi

PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised ­ parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaad

Kirjandus
August Gailit-Toomas nipernaadi-väga põhjalik sisukokkuvõte
12
docx

August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte

August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Haba

Kirjandus
Stephen King
15
odt

Stephen King

Bachman all. Ja uus kirjanik oli sündinud. Bachman kirjastas veel mitu raamatut ja sai isegi kultuse osaliseks. Tema tõeline isik jäi saladuseks veel pikaks ajaks. Mitu aastat ja mitmeid raamatuid hiljem hakkas raamatupoe müüja Steve Brown kahtlustama ja tegi natuke uurimistööd avastades ühelt Bachmani autoriõiguse blanketilt Stephen Kingi nime. See sai Bachmani surmaks. Bachmani ametlik elulugu Sündis ta New York'is. Tema lapsepõlveaastad on täielik mõistatus. Noore mehena teenis Bachman aega rannavalves, millele järgnes kümme aastat kaubalaevastikus. Lõpuks jäi ta pidama maakeskuses nimega New Hampshire, kus ta hakkas pidama keskmise suurusega piimafarmi. Bachman kirjutas õhtuti ja öösiti (ta põdes kroonilist unepuudust), kui lehmad olid koju tulnud. Bachmanil ja ta naisel, Claudia Inez Bachmanil, oli üks poeg, kes aga

Kirjandus




Kommentaarid (1)

OttoOlen profiilipilt
OttoOlen: Soovitan materjali!! mina sain mis tahtsin.
19:46 19-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun