10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspera
Õppematerjali autor
Hirm, mis põrgus valitses, oli lausa käegakatsutav, ja ma tean, et kui Jeesus poleks olnud minuga, siis ei oleks ma sealt välja pääsenud. Kõike, mida nägin, ma ei mõistnud, aga Issand mõistab kõik ja Tema aitas mul aru saada enamikust nähtustest. Tahaksin teid hoiatada - ärge sattuge sellesse paika! See on hirmus piina ja igavese ahastuse paik. Meie hing elab igavesti. See on meie jaoks tõelisus. Ja hing läheb kas taevasse või põrgusse. Mõned arvavad, et põrgu on siin maa peal. Jah, neil on õigus, see on ka siin. Kuid tõeline põrgu on Maa sees, selle keskkohas, ja hinged piinlevad seal päevad ja ööd. Põrgus ei lõbutseta. Seal pole armastust, pole kaastunnet, pole puhkust, ainult selline ahastus, mida ei suuda uskuda ega kujutledagi. 2 PÕRGU VASAK JALG Õhku täitis jälk lõhn. “Põrgu vasemas jalas on palju süvendeid,” ütles Jeesus. “See tunnel hargneb kka põrgu
Pealegi erineb laste ilmavaade eriti tänapäeval oma vanemate omast, ajad muutuvad kiiresti. Paljud vastajatest ei olnud veel lähedaste surmaga kokku puutunud, kuid neilgi tuleb kunagi matta oma vanemad. 4 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria Surm on elu paratamatu ja kõige salapärasem osa, mida vaatamata sajandite jooksul kogutud teadmistele, pole inimene lahendada suutnud. Surma mõistet võib käsitleda erinevatest lähtekohtadest. Meditsiinilisest või bioloogilisest lähtekohast on surm organismi vereringe ja peaaju kõikide funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine, mille põhjustas organismi vananemine, haigused, õnnetusjuhtum, vägivald.2 Filosoofilises mõistes on surm individuaalse elutsükli lõppemine. Naturalistlik ja materialistlik inimkäsitlus eitavad individuaalset surematust, sest alates organismi sünnist toimuvad
Varstu Keskkool Referaat SPIRITISM Koostas: Kuido Kasak 2006 SPIRITISM - liikumine, mille eesmärgiks on suhtlemine vaimude maailma ja surnutega SPIRITISMI AJALUGU Spiritismiga tegeldi juba iidsetel aegadel, kui inimene alles õppis end tunnetama ja mõistis, et peale füüsilise keha on olemas ka hing. Kõigil aegadel on olnud samaane, ennustajaid - ebatavaliste psüühiliste võimetega isikuid, kes on suutnud surnud hingedega rääkida. Neid on kas austatud ja ülistatud või jälestatud ja tuleriidal põletatud. On räägitud sedagi, et ristiusu juured peituvad spiritismis ja Jeesus Kristus polnud midagi rohkemat kui hea ravi- ja ekstrasensoorse taju võimega meedium
Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja. b) Taevas vs Põrgu – kuidas Margarita ikka taevasse sai kui oli patune. c) Noorte armastus – on kohati nagu pime, Margarita ja Fausti pärast suri
Eleonoore= Nagu oma vendki Noor-Ants on ta salapärane, juhm, pettik ja ärahellitatud. Joosu= Noor-Jürka kaksikvend, vaikne, tagasihoidlik ja tööd armastav. Kahju, et suri niimodi ootamatult. Viiu=Peetri naine, lahke, hooliv, tore ning muidu meeldib isik. Peeter=Jürka naabrimees, kärsitu, rahulolematu, ratsionaalne ja muidu tavaline. Noor-Jürka= Joosu kasikevned, agresiivsem ja enda eest väljaseisev, tugev ja veidi juhm. 7. Põhisündmused, süzee PROLOOG Vanapagan läheb hingi saama oma põrgu jaoks. Peetrus kes alguses ei taha arutada ja soosib Jürkal minema lõpuks tuleb välja peale Vanapagan lubadusi passida siin nii kauka kui võtab, nädalaid, kuusi või aastaid. Istudes taevavärava esise treppile pajatab Peetrus kuidas on nii, et jumal on hakkanud kahtlema oma loomingus ja ei ole enam kindle kas inimesel on reaalselt ültse võimalik õndsaks saada. Seni kaua kuni ei ole leitud kedagi kes läheks proovima lõppeb hinged jagamine põrgule
jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti töötoas aga moondub koer äkitselt Mefistofeleseks ja nad lepivad kokku, et kui Mefistofelese abil tunneb Faust kordki elust nii palju rõõmu, et hüüab: "Oh ilus hetk, oh viibi veel", siis võtab surm ta koheselt ja Fausti hing läheb otseteed põrgusse. Faust oli kokkuleppega kiiresti nõus, sest ta oli oma lootused elu suhtes juba täielikult maha matnud. Nii asubki Mefistofeles Faustile ilmalikke lõbustusi tutvustama. Esiteks viib ta Fausti Auerbachi keldrisse Leipzigi lõbusate tudengite joomaseltskonda, kuid seal toimuv jätab Fausti külmaks. Siis külastavad nad nõiakööki, kus nõid Faustile sellise joogi segab, mida juues Faust iga naist kui kaunist Helenat näeb
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu
keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska! MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed! MANN (südikalt). Ei lähe jah! PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Margus kohenda tuld! MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on? MARGUS. Küll sa oled rumal! MANN (teravalt). Ega ma sinu käest küsinud, näin ütleb minule isegi. Näin, mis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid