Mis naljakas maailm! Maailm on alati omamoodi naljakas. See tähendab, et seal elavad inimesed, kes on kummalised neil on omad väärtushinnangud, mis on veelgi naljakamad, nad tunduvad ka üksi olevat, kuigi nad seda ei pruugi olla. Samuti on maailmas palju mõtteterasid, mis kajastuvad ka järgnevas raamatus.Ma püüan arutada maailma kummalisust Antoine de Saint- Exupery raamatu ,,Väike Prints" põhjal. ,,Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti." Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul põhjusel ei taha seda lahendada, siis ajapikku see probleem läheb suuremaks, tõsisemaks, kuni enam ei ole võimalik seda parandada. Mõstlik on kohe konflikt ära lahendada.
Väike prints Antoine De SaintExupery · Suured inimesed ei mõista lapsi ja lapsed ei mõista suuri inimesi. · Laste kujutlusvõime on suurem,kui täiskasvanutel. · Suured inimesed armastavad numbreid,kui te jutustate neile uuest sõbrast ,ei küsi nad seda kõige tähtsamat. · "Mulle ei meeldi, kui minu raamatuid kergesti loetakse. Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsad. ·
VÄIKE PRINTS Raamat on pühendatud täiskasvanule, kui kunagisele lapsele Leon Werthile. See täiskasvanu on ainukt sõber, kes tal elus olnud on, see täiskasvanud suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud raamatuid, see täiskasvanu elab Prantsusmaal, kus kannatab külma ja nälga. Teda on vaja lohutada. Autor ütleb, et kõik täiskasvanud on olnud lapsed. Täiskasvanutele on alati seletusi tarvis, sest nad ei mõista laste asju. Väike Prints elas väiksel planeedil, kus kasvasid ahveleivapuud. Planeedil kasvas ka hea rohi ja umbrohi. Planeet oli nii väike, et ühel päeval võib näha 43 korda kui päike loojub. Planeedil kasvas roos, kelle eest Väike Prints hoolitses. Planeedil oli ka kolm vulkaani. Seemned on nähtamatud. Nad magavad seni mullapõues, kuni mõnel neist tuleb tuju ülesärgata. Siis ta sirutab ennast ja ajab esialgu veel kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on
Väike prints Antoine de Saint-Exupery Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere.
Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab. Väike prints elab asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal on kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mis ka loomuliku asjade käigu puhul juhtuks. Ta kohtub uhkeldajaga,
Antoine de SaintExupéry sündis 29. juunil 1900, Lyonis, Prantsusmaal. Ta suri 31. juuli 1944. Antoine oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Tähtsamad neist: "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944). Tema teiste raamatute hulka kuuluvad mõtiskluste kogu "Liivade tarkus" (avaldatud postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest.
3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega?
tegeleda pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatikaga. hel rnnakul tabab suurte inimeste hulgas sna mistlikuks peetud mehe lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hdamaandumise Sahara krbes. Seal kohtab ta uue peva tusu ajal vikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebannestub, kuna kski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste kigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, ks kustunud). Kolmandal peval sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate ahvileivapuude seemnetest, millest tusnud vrseid prints igal hommikul kitkub. Jutustaja arvab, et see planeet on asteroid B-612. Vike prints armastab pikeseloojanguid ja htainust roosi, mis sndis hel hommikul koos pikesega. Viiendal peval saab jutustaja teada vikese printsi
Kõik kommentaarid