Armastus
A.Puškin „ Jevgeni Onegin “
Läbi ühiskonna ajaloo on armastus
olnud ajendiks paljudele olulistele sündmustele. Armastust, kui tunnet pole osatud ka kunagi konkreetselt defineerida nii, et see
haaraks
igakülgselt armastuse olemust. Mõiste
„ armastus „ on väga lai ning mitmetahuline, samas ka
igaühele erinevalt mõistetav.
Lihtsustatult võib armastust mõista ka kui soovi kellelegi teisele
head
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minnimiina
Õppematerjali autor
Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm Tatjana= Tanja-kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli II Lühikokkuvõte(lühem: Puskini Jevgeni Onegin räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda
Mulle tundus ta huvitavamana peale seda, kui ta tüdines kõigist neist liigsetest pidustustest ja hakkas ennast otsima. Onegin näis alguses üleolevana, kuid see oli tingitud tema hirmust haiget saada. Onegin arvas et tõeline õnn on vabadus, sest talle tundus tüütu ning üksluine kogu see ümbritsev maailm. Oma vabaduse soovis ei suutnud ta ka alguses mõista Tatjana suurt armastust. Teda häiris ka Lenski ja Olga suhe, sest talle tundus liiga liialdav nende vaheline armastus. Ta ei mõistnud neid tunded enne ,kui oli duellil Lenki tapnud. Siis sai ta juba natuke aru, mis on tõeline armastus. See arusaam sundis ta oma kodumaalt mitmeks aastaks lahkuma. Tõeliselt mõistis ta teiste armastuse tähtsust, kui oli taas näinud Tatjanat, kes näis nii loomulikuna. Onegin oli tüdinud igasugusest teesklusest ning mõistis, et ainus võimalus vabaneda spliinist on inimlik hingelähedus ,mis toob kaasa ka tõelise õnne.
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor,
Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine. Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile, milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. 11. Kas sinu arvates Onegin armastab kirja kirjutamise ajal Tatjanat tõeliselt või võlub teda see, et Tatjana on rikas ja kuulub kõrgseltskonda? See oli armastus. 12. Kirjuta vähemalt 200 sõnaga, miks Onegin õnne ei leidnud. Oneginit valdas suur vabadusearmastus. Tema peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Tema üleolev käitumine naabermõisnikesse, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks
oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagasi. Kord kutsus Lenski Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana kirjutas Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin omapoolset huvi ei avaldanud. Tatjana oli hästi haritud ja valdas prantsuse keelt, kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles, kuna see keel oli selle ajastu kultuurile omane. Prantsuse keeles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini.
huvitavat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see muutus tema jaoks liialt kiiresti tüütuks. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin ei uskunud armastusse. Tema usk oli tapetud pealinna seltskonna poolt. Maal kohtus ta Tatjanaga, Vladimiriga ja Olgaga. . Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust
õena, kes on viimase täielik vastand. Seega kahvatu, napisõnaline, kartlik ning nukravõitu neiu. Elavat loomu tal polnud, seetõttu polnud ta kunagi väga lähedane oma vanematega. Tema ainus usaldusisik oli lapsehoidja. Tatjanat võib veel iseloomustada kui lapsemeelset ja küllaltki naiivset tüdrukut, kes on üles kasvanud maakoha vaikuses ja rahus ning ei mõista maailma täie tõsidusega. Ühine joon Tatjana ja Onegini juures on armastus lugemise vastu. Neiule meeldis ka üksinda jalutamas käia ning mõtelda. Tema armastust Jevgeni vastu võib samuti pidada vaid mõtete viljaks, sest ta oli rohkem armunud mõttesse, et ta on armunud. See kõik tulenes sellest, et Tatjana luges liialt romaane, suhtus neisse liiga tõsiselt. Triin Eljas Onegin ja Tatjana V ja VI peatükis Tatjana
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid