Arto Paaseilinna „ Poodud rebaste mets” (0)

Gümnaasium
Arto Paaseilinna „ Poodud rebaste mets”
Raamatu analüüs
Koostas:
Juhendaja:
Jõhvi 2011
Sissejuhatus:
Soome menukirjaniku Arto Tapio Paasilinna (sündinud 20. aprillil  1942 Lapimaal Kittilä vallas) lõõgastav ja võllahuumorimaiguline romaan räägib paadunud röövlist, kes, löönud viluks seljakotitäie kullakange, on sunnitud kinnikukutatud kaasosalise eest Lapi kõnnumaale pagema. Temaga liituvad joomatõvest vaevatud major , elu kaalule pannes sotsiaaltöötajate eest põgenev saamimoor ja rebasekutsikas Viiesajane, kes sündmustele oma filosoofilise hinnangu annab.
Teose tegelaskond:
Teose tegelased määravad ära kogu teoses sisu. Keskpunktis on inimeste- vahelised suhted, ihnus, viha, kiindumus ja sõprus. Teose sisu on üles ehitatud loogilisest ja algab kõige varasemast . Tegelased jagunevad kurjategijateks, prostituutideks, põlisteks saamideks ja sõjavelasteks.
Tegelaskujude analüüs:
Peategelane on varas ja süüdimatu Oiva Jutunen, kes ei hooli enda ohvritest ja kes ei ole nõus koos teiste varastega saadud kulda jagama . Ohvitser Remsi on paadunud joodik ja ei suuda enam oma närust elu sama moodi edasi elada. Ta on karmi hingega ja teeb asjad selgeks pigem rusikate kui sõnadaga. Ta on oma tööst väsinud ja võtab aastase puhkuse. Löömamees Sutinen ja Massimõrvar Siiras, röövisid Oiva juhendusel kulda, mille tagajärjel läksid mõlemad vangi, aga Oiva jäi vabadusse ja pidi pärast Sutineni ja Siiraga saadus kullalaadungi ära jagama, aga millega polnud Oiva enam nõus. Saamieit Naksa oli visa hingega, ortotoksi usku vana naine. Ta elas üksi tühermaal, paksude metsade vahel. Ta sai 90-a. kui tulid sotsiaaltöötajad ja tahtsid teda hooldekodusse viia. Ta pääses põgenema ja teda ei leitui üles ning ta kulutati surnuks , kuigi ta oli täiesti elus ja elas metsameeste majas koos teiste saatusekaaslastega (Remsi ja Oiva).Kes päästsid ta elu ja kelle juurest ei olnud ta nõus laskuma, sest ta kartis, et sõjavägi võib ta tappa. Viiesajane oli rebane , kes elas metsameeste maja lähedal ja käis seal vilistamise peale söömas ja hambaid näitamas.
Süžee:
Oiva Jutunen ei sallinud töö tegemist ja nii ta otsustas endale elatist teenida kuritegelikull teel. Ta oli korduvalt vangis istunud ja otsis lihtsat võimalust raha teemiseks. Ta sai teda, millal tuleb järgmine kullalaev Austraaliast ja võttis veel paar abilist appi, Sutineni ja Siirase mõlemad kurjategijad, kes olid nõus võtma Oiva plaanist osa, kuigi see nägi ette, et mõlemad kelmid peavad viis aastat vanglas veetma. Rööv pandigi toime, Sutinen ja Siiras ärandasid kulda vedava auto ja hakkasid kulda välja loopima. Oiva korjas ise ainult kulllakangid tee äärest kokku. Kätte sai ta nii üle 30 kg kulda. Sutinen ja Siiras läksid vangi ning Oiva hakkas head elu nautima, kuni ükspäev sai Sutinen hea käitumise pärast vanglast enneaegselt välja. Oiva lavastas Sutineni kulla varguses süüdlseks ja ta saadeti vanglasse tagasi. Oiva põgenes ise suurest hirmust Lapimaa tühermaale, et peita kuld ära nii, et seda ei leiaks mitte keegi. Ta jõudiski sellisele tühermaale, et ta ei teadnud enam ise ka, kus ta on. Kuid samal ajal toimusid seal sõjaväeõppused ja sinnasamase kohta, kuhu oli Oiva tulnud, sinna soovisid teha sõjaväelased laskepesa. Oiva ei soovinud sealt mingi hinna eest lahkuda, sinna oli ta maha matnud oma kulla ja ta hakkas sõjaväelastele vastu Sõdurid ehmusid sellise hullu käitumise peale ja lahkusid. Nad mainisid sellest Major Remsile, kes oli alkohoolik , elus pettunud , karmi käeline ja kes oli ostsustanud teha elus muutuse ja võtta aastase puhkuse. Ta läks vaatama, et kes see hull on. Algul nii Major kui ka Oiva valetsaid oma elu kohta. Nad otsustaid, et hakkavad kulda seal pärapõrgus otsima. Mõlemal mehel oli kasu sees. Major mõtles, et saab rikkalt raha välja meelitada ja Oivi lootis, et saab rahulikult olla nii, et keegi ei teaks, et ta seal on. Nad läksid elama metsameeste majja. See oli vana puust logudik. Algul ei edenenud kulla leidmine üldse, kuni Oiva raputas salaja varem valmis tehtud kullapuru jõkke. Majaor läks sellest nii hämminguse, et kaevas mitu nädalat asjatult , kuni mõistis lõpuks, et Oiva petab teda ja, et ta oli sinna ise kullapuru raputanud. Major läks nii närvi, et üritas Oivat tappa, raiudes maha puu, mille otsa oli Oiva roninud, kuid Majoril hakkas tast kahju ja ta elustas teda ja ta jäi elama. Nende kahe suhted lähenesid ja neist said head partnerid, kuid Oiva ei olnud ikka nõus oma kulla asukohta avaldama. Nad ehitasid metsameeste maja üles ja ostsid sinna igasugust kallist sisustust, mille järel Majar käis linnas ning mis võttis tal koos joomistega ja hotellisviibimistega alati mitu päeva aega.
Saamieit Naksa, kes elas üksi eemal asustusest, oli saanud 90aaastaseks, kui tema juurde tulid sotsiaaltöötajad, kes tahtsid teda hooldekodusse viia. Naksal õnnestus põgeneda ja ta eksles mitu päeva metsade vahel teadmatuses , kus ise on. Ta jõudis lõpuks Oiva ja Majori majja ja nad päästsid ta elu. Naksa kuulutati pärast mitmepäevalisi otsinguid surnuks. Naks jäi meeste juurde elama, sest ta keeldus sealt lahkumast. Ta oli arvamusel, et sõjavägi tapab ta ära nagu ta abikaasa. Naksa tegi meeste eest koduseid töid ja tegi neile süüa. Majoril hakkas sügisel suur naise- igatsus ning ühel korral, kui oli vaja minna linna varusid, täiendama, helistaski ta suure joomingu käigus ühele Oiva sõbrale, kes tegeles prostiuutidega. Ta soovis, et tuleks kaks kõrgemast klassis neidu neile külla. Oiva sõber oli nõus kohe vana sõpra aitma. Paari kuu pärast olidki prostituudid kohal. Prostituutidele meeldisid sealne elu ja seiklused . Nad veetsid imelised jõulud, kus kõigil oli lõbus ja tore. Ühte prostituuti armus Major kohe ära, aga naine ei võtnud vedu ja nad lahkusid peale uut aastat. Kevadel suri ka Naksa ja mehed jäid kahekesi.
Vahepeal oli Sarimõrvar Siira välja pääsenud ja ta tahtis oma osa kullast . Ta oli otsinud Oivat innukalt ning ta meeles oli võid üks mõte - tappa esimesel võimalusel Oiva. Siira sai lõpuks prostituudilt teada, kuskohas Oiva asub, ja ta suundus sinna, et teda tappa ja saada enda teenitud kulda. Majoril õnnestus Siira oimetuks lüüa ning nad panid ta vangi ja hakkasid lõpirääkimisi pidama. Lõpuks oli Siira nõus 10 kg kullaga. Nad tegid lepingu ja Siira hakkas ära minema läbi Poodud rebaste metsa, kuhu olid Major ja Oiva rajanud ohtralt lõkse, et saada kätte rebasid. Selles lõksu jäi ka Siira ja ta sai koheselt surma. Siira kulla andis Oiva Majorile ja nad otsustasid minna oma endisesse ellu tagasi.
Kompositsioon, autori keel ja stiil:
Teos koosneb eraldi süžeeliinidest, mis omavahel lõpus ristuvad ja ühinevad. Žanriliselt on tegu romaaniga, kuid samas on ka see piisavalt humoorikas ning tõsine. Dialooge on toese piisavalt ja on ka lapi murret. Teos jaguned 30 peatükiks ja on loogilise ülesehitusega.
Lõpphinnang teosele kui tervikule:
Teost on lihtne lugeda ja tekst on hästi arusaadav.Raamat on kindlasi väärt lugemist, seal kirjeldatakse põhjamaa rasket eluolu, ilusat maastiku ja tänapäeva ühsikonna kaasaegseid probleeme.
Kasutatud kirjandus:
Arto Paaseilinna „ Poodud rebaste mets” 1983
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?440
http://et.wikipedia.org/wiki/Arto_Paasilinna