ELUOLU SUURE SÕJA AJAL 11. Klass MUUTUSED ÜHISKONNAS Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuri muutusi. Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju. IGAPÄEVA ELU ESIMES...
EESTI KAHE MAAILMASÕJA VAHEL KORDAMISKÜSIMUSED 9. KLASS Aastaarvud 1. Vabadussõja algus ja lõpp 28.november 1918 kuni 3 jaanuar 1920 2. Eesti Vabariigi väljakuulutamine (täpne kuupäev) 24.veebruar 1918 3. Vaikiv ajastu Eestis (autoritaarne Eesti) - algus ja lõpp. 1934-1940 Teemad/küsimused 1. Eesti vabadussõja põhjused 1. Taheti Eesti Vabariiki, säilitada riiklik iseseisvus ehk Eesti nn kaitsevõitlus punaarmee eest 2. Venelased tahtsid kommunistliku maailma, tahtsid taastada endused riigipiirid 2. Mis sündmusega algas vabadussõda? 1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 3. Milliseid raskusi pidi Eesti riik vabadussõja algul ületama? 1. Vastaste arvuline ülekaal- rahvaväe loomine oli alles algusjärgus 2. Relvastust ja varustust oli vähe 3. Madal võistlusmoraal- inimesed ei tahtnud enam relva kätte võtta 4. Otstarbeka juhtimise puudumine 4. ...
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks...
alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma ajalehes esimest korda pöördus eesti maal elava rahva poole lausega. "Tere, armas Eesti rahvas" 4. Ärkamisaega iseloomustavad jooned: Sõnastati ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähendus.Hakati säilitama rahva ajalugu: luule, kirjandus, laulud. Korrastatud majandus ning inimeste võrdsus seaduse ees. Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu: Johan Voldemar Janseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus (1869a) I üldlaulupidu. See kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks. I Laulupeol lauldi Eesti hümni:"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Laulu viis oli saadud soomlaste käest. Sõnad oli laulule kirjutanud J.V.Jannsen 6. Ärkamisaja liidrid:
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pät...
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahva...
17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered
Pärisorjuse kaotamine I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul milles väljendus? - mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeer...
Kahjuks läks Eesti demokraati sellist teed tol ajal, kuid demokraatia kustumine toimus samuti mujal Euroopas. Vabaühiskond taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist. 9 Kasutatud kirjandus Velliste, A. (2007). Alasi ja haamri vahel Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Vahtre, S, Pajur, A, Tannberg, T. (2005). Eesti ajalugu VI Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Haridusministeerium ja Eesti Teadusfond Pusta, K. (2018). Kirjad kinnisest majast. Tallinn: Kava kirjastus 10
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja too...
Esimene maailmasõda 1. Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioo...
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli ...
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wi...
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aast...
Liivi sõda on Vana-liivimaa aladel toimunud sõjategevus, mille ajaliseks määratluseks loetakse 1558-1583. aastaid. Liivimaa suutis hoida suhteid Moskva tsaaririigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani, peale mida sai konflikt sai alguse Ivan Julma sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Algas nõrgenenud Vana-Liivimaa ning selle tugevnenud naaberriikide vaheline sõdimine võimu üle. Venemaad, Liivi sõja algatajat, peeti vähearenenud riigiks. Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel pikendati vaherahu, eelkõige tingimusel, et Vana-Liivimaa Tartu maksu ära tasub. Kui 1557. aastal oli tasumise tähtaeg käes, vajalikku summat polnud. Loomulikult kasutas Ivan Julm võimalust, kuid kõigepealt ainult hirmutamisretkega, mille käigus endiselt raha nõuti. Linnad hakkasid nõutud summat kokku panema liiga hilja ning Ivan Julm andis käsu Vana-Liivimaa vallutamiseks.1558. aastal tungisid Vene väed Narva, mis paari nädala jooksul alistati. Sama aasta suvel...
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli pla...
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
Narva kindlus Merili Hubel MJ118 Ajaloost · Narva Hermanni linnus on rohkem kui 700 aastat vana · on kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele · tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil Tänapäev · Täna asub linnuses muuseum · Igal sügisel toimub festival · Toimuvad kontserdid ja konverentsid · Suviti tegutseb käsitööliste ajalookeskus Linnuse restaureerimine · 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva linnuses kulgenud suuremate tõrgeteta · 1986. aasta detsembris anti viimaks linnale üle restaureeritud Pika Hermanni torn ja linnuse lääne- ning lõunatiib · Tänaseni on restaureerimata konvendihoone idatiib, puitgaleriid konvendihoone siseõues Linnuse osad · Narva linnus · Narva linnuse konvendihoone · Pika Hermanni torn · Narva linnuse Suur Kivisaal · Victoria bas...
Liivi sõda: 1558-1583 Põhjused: 1) Liivimaa killustatus 2) Ümberkaudsete riikide kasvav võimsus ja võimuiha Ajend: Tartu maks- Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma Osalejad: 1) Venemaa- Ivan IV Saatis Alutaguse kanti mongolid 2) Rootsi 3) Leedu-Poola 4) Taani- Magnus Tagajärjed 1) Liivimaa oli rüüstatud ja pooleldi inimtühi maa 2) Jagunenud Rootsi ja Poola vahel
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabii...
Sõda aastal 2030 On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust, et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette. Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud. Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud, et mul tuleb ilmuda paari päeva pärast samasse kohta kust mind peale korjati kui oli aeg kait...
Aleksander II Aleksander II (29. aprill 1818 Moskva 13. märts 1881 Peterburi) oli Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atentaadi käigus. Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette päri...
VALIMISED DEMOKRAATIA VÕTI Demokraatia on valitsemise vorm milles saavad osaleda ka riigi kodanikud. Võim kuulub suuremalt osalt rahvale. Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestad...
Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. ...
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? ...
Osapooled: Lääneriigid- USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV- eesmärgiks demokraatia taastamine NSVL (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Albaania, Mongoolia, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Hiina RV, Kuuba) eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954
Sõjandus Elisabeth Adler 8D Sõjandus varauusajal Muutused varauusaja · sõjanduses Varauusajal arenesid tulirelvad. · Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid, mis olid raudrüüde vastu oluliselt efektiivsemad. · Vastuseks hakati valmistama paksemaid turviseid: raudrüüde kaal kasvas 10 kilo võrra. · Lõpuks loobuti turvisest kuna Fontenoy lahing 1745. aastal 11. mai tulirelvad muutusid võimsamaks ja nendega polnud enam võimalik ringi liikuda. · Musketite tulejõu ära kasutamise eesmärgil, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Sünkroniseeritud laskmine ja tagasimarsi tehnika nõudsid hoolikat harjutamist ja head distsipliini, et õpita lahinguväljal ei Sõjandus varauusajal Sõjad · Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. · Väejuhid hoidusid lahingust. · Territooriumi kaotus tähendas samuti Mollwitzi lahing 1741. aastal si...
Raymond Chandler Raymond Chandler · Raymond Thornton Chandler was an American- British novelist and screenwriter. In 1932, at the age of forty-four, Chandler became a detective fiction writer after losing his job as an oil company executive during the Great Depression. Foto Biography · Chandler was born in 1888 in Chicago. In 1959, Raymond Chandler contracted pneumonia and died in hospital. Buried in San Diego cemetery. History · His first short story, "Blackmailers Don't Shoot", was published in 1933 in Black Mask, a popular pulp magazine. His first novel, The Big Sleep, was published in 1939. In addition to his short stories, Chandler published just seven full novels during his lifetime. All but Playback have been realized into motion pictures, some several times. In the year before he died, he was elected president of the Mystery Writers of America. ...
wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_Li it https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin https://et.wikipedia.org/wiki/Oktoobrirevolutsioon https://et.wikipedia.org/wiki/Punane_Nelk https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_kodus%C3%B5da "Sellised nad on...VENELASED" https://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin Elizabeth Roberts, Egmont Estonia 1998 http://ajalugu.net/12-fakti-stalini-kohta/ `'Revolutsiooniline Venemaa 1891-1991'' Orlando Figes, Trükikoda Pakett AS 2014 https://et.wikipedia.org/wiki/Stalinism `'Lähiajalugu'' Ajalooõpik 9.klassile, I osa. Einar Vära, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Avita kirjastus 2015
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, n...
Keskaeg 1. Keskaja ühisond - seisuslik ja hierarhiline - vaimulik ja aadel moodustasid vähemuse - talupoja lapsest sai talupoeg, kaupmehe pojast sai kaupmees 2. Hansa Liit - Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ord...
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks ...
Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon). Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses „Jumala riigist”. Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva- ja maise riigi vahel, esimene on headus, teine kurjus. Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga. taoline tõlgendus andis teoreetilise baasi, millele kirik sai rajada oma ilmalikke valitsejaid allutava ülemvõimu. Aja jooksul jõuti seisukohale, et inimsoo õnnistuseks on vajalik kirku ülevalitsus kõigi ilmalike riikide üle. 19) Seletage mõiste sakrament ja nimetage 7 sakramendist 5 kõigile kristlastele kohustuslikku
viisid valitsuskriisi ja valitsuste pidevate vahetusteni. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes nõudsid diktatuuri ja neid innustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada. Prantsusmaal ja Inglismaal ja USA's oli pikk demokraatia ajalugu, majandusseis tugevam kui Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus. On paratamatu, et diktatuurid tekkisid, kuna aeg ja olukord oli selleks piisavalt sobiv: majanduskriis peale sõda viis rahva hea olu meeleheitlikult madalale ja protestimeelne rahvas lootis saada abi tugevast diktatuurist.
Natside propagandafilm 1. Millised filmis tõepähe esitatud väited ei vasta tõele? Tooge nii palju näiteid kui võimalik. Kus võimalik - parandage valeäide õigeks. Juudid nakatavad katkutõvega, tüüfusega jne. See on vale, sest see väide on stereotüüp, mis ilmus nende eluviisi tõttu(nt kaubandus ja tihe ränne). Peale selle natsid ise realiseeris seda, kui piiris pääsu veele ja söögile getos. 2. Milleks oli natsidele vajalik ja kasulik juudivastane propaganda? Propaganda aitas rakendada juudivastaseid seadusi, mis piiris nende kodanikuõiguseid. See viis kokkuvõttes genotsiidile, mis oli natside rassipoliitika osa. 3. Selgitage ja tooge näiteid - mille alusel saab väita, et tegemist on propagandafilmiga? Selle filmi näite varal me võime näha, et sakslaseid kutsuti üles negatiivsele suhtumisele juutidesse. Seda tehakse juutidest stereotüüpide abil (nt et juudid tahavad ...
Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured – antisemitism ja viha õhutamine Kõne kui propagandarelv Nimetage eeliseid, mis on kõnel teiste poliitiliste propagandainstrumentide ees. Võimalus suhelda rahvaga silmast silma annab kohe näha nende reageeringut, niimoodi vastavalt sellele võib midagi rõhutada või muutuda oma kõnes. Näiteks, Hitler alati kasutas oma kõnes sõnu, mis oli seotud vägivallaga. See oli suunatud vaenuliku tuju loomisele. Lisaks sellele inimesi mõjutab kõne emotsionaalsus. Mida kõne on rohkem emotsionaalne, seda inimesed rohkem arvavad, et öeldu on õigesti. Vana Majori kõne teistele loomadele Loomad: vilets elu; kannatus; inimesed on vaenlane Loomadel on vilets elu, sest nad kannatavad inimeste tõttu ja sel põhjusel inimene on nende vaenlane. Inimesed: loomade hädade põhjus; tähtis - nende heaolu; kõik on loomadelt Inimesed elavad ainult oma heaolu jaoks ja võtavad kõike...
Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5. Miks peetakse küüditamist ini...
1. Mis võib olla põhjuseks, et just 20. sajandil kerkis üles patsifistlik mõtteviis? Selgitage 3-4 lausega, tooge näiteid ajaloost. Patsifismi põhjuseks 20.sajandil oli inimeste reageering sõdadele ja nende soov hoiduda sellest tulevikus. Näiteks, Esimene maailmasõda tõi kaasa umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, seetõttu loodi Rahvasteliit rahu tagamiseks maailmas. Peale selle Teise maailmasõjas oli holokaust, mille pärast ka kannati palju inimesi. Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommituse juhul see viis tuuma patsifismile, mis seisneb tuumarelvast keeldumises kogu maailmas. 2. Millised alajaotused on patsifismil? Kui te peaksite valima ühe neist, siis kumba teie toetaksite? Miks? Patsifism jaguneb absoluutseks ja tingimuslikuks patsifismiks. Kui ma peaksin valima ühe neist, siis toetaksin tingimuslikku patsifismi, sest see vorm lubab enesekaitse, kui miski ohustab kas enese või mõne süütu i...
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, ...
1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, m...
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning Hispaania ei saanudki Inglismaad vallutada 4. Iseloomustage keskaegset Inglismaad. (Millega tegeleti, külad, rahvas, London...
KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. laulu...
Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soo...
1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga...
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad ➢ Suured tänavad - prospektid, peatänavad ➢ Siseruumi mugavus väljatoodud välisruumi ➢ Perspektiivsete vaadete rida ➢ Kolme kiire süsteem ➢ Trapetsikujuline väljak ➢ Ansambliehitus ➢ Purskkaevud - skulptuuride kasutamine purskkaevu vormina 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehitu...
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võr...
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tän...
Kes oli ja mis põhjustasid tema algatatud reformid.
Muutused inimeste elus reformatsiooni tõttu 1.Prostituutidel keelati avalikult linnas oma ametit pidada. Nad võisid seda teha ainult salaja. ühel hetkel hakati prostituute ja nende kliente linnast välja saatma. 2.Abielu vastased suhted olid keelatud. Selle reegli rikkumisele võis järgneda rahaline trahv, linnast välja saatmine või isegi kaakipanek. Kaaki Panekust sai aja möödudes pea maha löömine. 3.Vähem tähtsad “pidupäevad” jäeti ära. 4.Inimestel keelati osaleda hasartmängudel. 5.Pidustuste kestvust vähendati. Näiteks Jõulujoodud hakkasid kestma kahe nädala asemel kaheksa päeva jne. 6.Mustpeade vennaskond otsustas, et pidustuste ajal ei tohi kedagi vägisi jooma sundida. 7.Keelati ära rahvapärased tavad. Näiteks maskides ringi jooksmised, ümberriietumised, saanisõidud jm. 8.Reformatsioon ei vabastanud sünnitusjärgse rituaalse järelevalve türanniast. 9.Hakati eristama seisuseid rõivaste abi...
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“....
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magami...
Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati.
Islam ja kalifaat. Mõisted 1. Araabia rändkarjakasvatajad - beduiinid 2. Jumala saadik ja sõnumitooja, Muhamedi tiitel - prohvet 3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan Millistel teadusaladel olid moslemid eriti edukad? 1. Arstiteadus 2. täheteadus 3. Astronoomia 4. Matemaatika 5. Filosoofia 6. Ravimiteadus
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümne...
TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas ning see on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samut...
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
What if Balti erikorda poleks olnud Balti erikord loodi, et vallutatud alad püsiksid ning Venemaa taheti muuta euroopalikumaks. Kuna eesti- ja Liivimaal elavad inimesed läksid vabatahtlikult Venemaa alla, siis oli Balti erikord neile loodud, kui soodsate tingimustega võimalus muuta enda riik paremaks. Balti erikorra ajal ei toimunud massilist venelaste sisserännet eestimaa alale, mis oleks võinud ohustada eestlaste püsimist rahvusena. Ei toimunud rahvaste segunemist, ning kõik teadsid, kes on eestlane, kes venelane. Balti erikorrata oleks suur tõenäosus olnud, et see oleks juhtunud, rahvused oleksid segunenud. Eestimaa oli väike ning nõrgem, kui Venemaa, ning venelastel oleks olnud lihtsam eesti aladele sisse tungida. Kuna Balti erikord kindlustas eesti ala jätkuva kuulumise saksa kultuuriruumi ja läänekristlikkusse tsivilisatsiooni, siis ei pidanud eestlased alluma või vastu võtma vene õigeusku. Väikese tõenäo...
Muistne vabadusvõitlus-pöördepunkt Eesti ajaloos? Arutlus Muistne vabadusvõitlus oli 1208-1227. Põhjuseid oli mitmeid, toon välja mõned: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine, sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pron...
Majanduskriis kahe maailmasõja vahel 1920. aastal toimus kiireim majanduskasv Usa-s ja oldi kindel, et pärast seda majandusbuumi liigub Usa ainult paremuse poole. Umbes kümme aastat see muutus täielikult. Suur majanduskriis, teise nimega suur depressioon, algas 1929. Aastal ja oli 20. Sajandi tõsiseim ja pikim ülemaailme majanduskriis. Hinnad langesid igalpool, inimesed üritasin kõik oma aktsiad maha müüa. Tuhandeid ettevõtteid läksid pankrotti ja palju inimesi kes jäi töötuteks pidid lootma, et ajad lähevad kiiresti paremaks. Majanduskriis algas Usas 1929. Aastal 24. Oktoobril kui Usa riigivõim otsustas laenuprotsente tõsta. Kõik inimesed hakkasid oma aktsiaid müüma, et saada niipalju raha tagasi kui võimalik ja selle tõttu toimus väärtpaberituru kokkuvarisemine. Hinnad langesid igapäev ja väga palju inimesi jäi töötuks. Ameerikas üksi jäi 13millionit inimest töötuks. Tugevalt sai lüüa veel Saksamaa kus o...
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991 Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal...
NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV L...
Wagneri Nibelungeni teosele kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja tiibu (Celan, 2000, 199). Siit on võimalik järeldada, et kirjanikele ja kunstnikele, kes laenasid julgelt ideid iidsetelt kirjanikkelt oli see moonutatud ning sajandite jooksul kinnistunud arusaam teadmata ning kujutasid viikingeid sarvede ja tiibadega. Töö autori arvates võis puududa kirjanikkel ja/või kunstnikel soov või tahtmine ajalugu uurida ja süveneda, et ei tekiks sellist valearusaama , kui ajaloost on saanud legend ning legendist müüt. Töö autori arvates on väärarusaama põhjus eri kontinentidel kasutusel olnud erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus. Ka arheoloogia vanemteadur Marika Mägi on kirjutanud, et romantilistel piltidel kujutatud
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. sep...
LK 9. 1. Kuidas muutus pärast teist maailmasõda jõudude vahekord Euroopas ja mujal maailmas? Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938 piiridesse. Island iseseisvus. NSVL võttis suure osa Ida-Euroopast. Üliriigiks muutus USA, Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus hakkas vähenema. Teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit, kes eraldas end muust maailmast nn raudse eesriidega. 4. Kas ja mil määral Trumani doktriin ja Marshalli plaan täitsid oma eesmärgid? Trumani doktriin ja Marshalli plaan aitasid suurelt Euroopa majanduskasvule kaasa, samuti survestasid need Nõukogude Liitu, aeglustasid kommunismi levikut. Marshalli plaan üldiselt täitis oma eesmärgid. Trumani doktriin mingil määral täitis, kuid esines sündmusi, kus USA jäi pealtvaatajaks, kui nad oleks pidanud aitama riiki. 5. Nimeta vähemalt kolm põhjust, mis aitasid kaasa kommunistide või...
LK 37. 1. Miks suutis Iisrael 1948. aastal araabia maade rünnaku tõrjuda? Palestiinlaste toetus oli nõrk, samal ajal Iisraelis olid kibutsites ühiskassad, mille eest sai relvastust osta, ehk Iisraelil oli parem varustus. 2. Nimeta vähemalt 3 põhjust, miks on Iisrael suutnud Lähis-Ida sõdades oma riiklust kaitsta. Iisrael üllatas vastaseid hävitades nende lennuväe enne sõda. Hea sõjaline strateegia. Araabiamaad toetusid NSVL abile, kuid Iisrael oli tugev iseseisvalt. 3. Kuidas on terrorism aidanud palestiinlastel oma eesmärke saavutada? Kuna NSVL toetas sõjategevust, said araablased NSVL-lt abi sõjaliselt. LK 43. 1. Mis aitas kaasa Ühendriikide tõusule lääne-maailma etteotsa peale teist maailmasõda? Ühendriikide aladel ei toimunud väga sõjategevust teise maailmasõja ajal, majandus sai rahus kasvada. Samuti laenas USA väga palju sõja ajal Euroopa riikidele. 2. Mille poolest erines John Kennedy eelmistest presidentidest? Kenne...
annaabi.ee 
