Külm sõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esimene maailmasõda

Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust?

Alahinnati ohtu
Sõda romantiseeriti
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine.

2. Nimeta I maailmasõja ajend . Millal see sündmus aset leidis?

Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.

3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor?

Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen ).

4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff?

Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 – 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane , president aastatel 1925–1934.
Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 – 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja.

5. Selgita mõiste positsioonisõda?

Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda

6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri
see.

: Toimumisaeg 21. veebruar – 16. detsember 1916

Murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid.
Lootus Prantsuse armee verest tuhjaks lasta ei täitunud.
Sakslaste kandsid hoopis ise suuremaid kaotusi.

7.Miks on oluline Somme'i lahing? Dateeri see.
:Toimumisaeg 1. juuli – 18. november 1916

Inglise- Prantsuse väed uritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi.
Somme´i all votsid inglased 15.septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad- tankid .

8. Mis laev oli Lusitania, miks oli selle hukkumine
oluline?

Lusitania oli reisilaev .
Sest, selle pardal hukkus arvukalt ameeriklasi.
Sakslaste väitel oli Lusitania pardal veetud Inglismaale sojavarustust, kuid see ei päästnud neid ulemaailmsest hukkamoistust.

9. Nimeta tehnilisi uuendusi , mis võeti kasutusele I
maailmasõja ajal. Selgita nende tähtsust

Lennukid muudeti kiiremaks ning manooverdamisvoimelisemaks.
Täiustati pea koiki relvaliike.
Täiesti uue relvana voeti kasutusele tankid.

10.Kes oli Thomas Edward Lawrence ?

Inglise sideohvitser
Lawerence oli suutnud turklaste vastu mässule kihutada araablased , kes pidasid edukat korbesoda.

11. Millal sõlmiti Compiegne 'i rahuleping ?

11.novembril 1918

12.Millal sõlmiti Versailles ' rahuleping. Kelle vahel
sõlmiti? Too välja tingimused.

28. juunil 1919.
Saksamaa vahel solmiti.
Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti moned alad Belgiale ja Taanile .

13. Nimeta rahulepingud , mis sõlmiti Saksamaa
liitlastega . Milline riikkandis kõige suuremaid
kaotusi.

Analoogsed rahulepingud solmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria , Ungari ja Turgiga.
Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Turgi, kes kaotasid suured territooriumid.

14. Mis rahvusvaheline organisatsioon loodi pärast I
maailmasõda? Mis suurriik jäi sellest organisatsioonist
kõrvale?

Rahvasteliit .
Ameerika Uhendriigid jäi sellest organisatsioonist korvale.

15. Too välja I maailmasõja positiivsed tagajärjed.

Algas USA esiletous.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jikook Õppematerjali autor

Külma sõja mõiste ning osapoolte iseloomustus.
Trumani doktriin ja Marshalli plaan.
Rahvusvahelise organisatsioonid.

Külm sõda ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased;

Ajalugu

pptx

Esimene-maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide

Ajalugu

doc

Esimese maailmasõja põhjused ja algus

Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz

Ajalugu

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased;

Maailmasõjad

doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa

Ajalugu

docx

Esimene Maailmasõda referaat

...........................................6 Sõjakäik........................................................................................................................8 Tagajärjed ja tulemused.............................................................................................10 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes

Ajalugu

docx

I Maailmasõda

jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. TAGAJÄRJED: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. KASUTATUD KIRJANDUS: 1)HTTP://ET.WIKIPEDIA

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid