Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALUGU 1-31 II maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil määral Trumani doktriin ja Marshalli plaan täitsid oma eesmärgid?
  • Miks loodi NATO ja miks VLO?
  • Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus?
  • Kuidas mõjus idablokile N Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil?
  • Kuidas mõjutas Ungari 1956 aasta ülestõus Suessi kriisi?
  • Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem?
  • Mis oleks juhtunud kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud?
  • Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda?
  • Kuidas mõjutas Praha kevade mahasurumine kommunismileeri edasist arengut?
LK 9.
1. Kuidas muutus pärast teist maailmasõda jõudude vahekord Euroopas ja mujal maailmas?
Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad . Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938 piiridesse. Island iseseisvus . NSVL võttis suure osa Ida-Euroopast. Üliriigiks muutus USA, Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus hakkas vähenema. Teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit, kes eraldas end muust maailmast nn raudse eesriidega.
4. Kas ja mil määral Trumani doktriin ja Marshalli plaan täitsid oma eesmärgid?
Trumani doktriin ja Marshalli plaan aitasid suurelt Euroopa majanduskasvule kaasa, samuti survestasid need Nõukogude Liitu, aeglustasid kommunismi levikut. Marshalli plaan üldiselt täitis oma eesmärgid. Trumani doktriin mingil määral täitis, kuid esines sündmusi, kus USA jäi pealtvaatajaks, kui nad oleks pidanud aitama riiki.
5. Nimeta vähemalt kolm põhjust, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas.
Põhjused, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas:
1) Läänes alahinnati võimalust, et Hiina muutub kommunistlikuks. Guomindangi palved saada USA-lt sõjalist abi lükati tagasi.
2) NSVL osutas kommunistidele olulist abi relvastusega.
3) Kommunistid võitsid rahva, lõigates kasu rahvuslaste vigadest ning esitades end mõõduka, tõhusa ja patriootlikuna.
LK 15.
2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust.
1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades.
2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile . Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides.
3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus?
Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul.
LK 21.
4. Kuidas mõjus idablokile N. Hruštšivi salajane kõne NLKP XX kongressil?
Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid , mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa . Poolast kandusid meeleolud Ungarisse, kuid seal suruti vastuhakk veriselt maha.
6.Kuidas mõjutas Ungari 1956. aasta ülestõus Suessi kriisi?
Mõlemad toimusid samal ajal, ning lääneliitlastel puudus plaan, nad ei panustanud küllalt kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone.
LK 29.
1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem? Kuidas õnnestus see ära hoida?
Kuuba kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem, see õnnestus ära hoida niimoodi , et USA võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt raketibaasid, kuid USA ei tee katset Kuubat vallutada.
3. Mis oleks juhtunud, kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud ? Too vähemalt kaks näidet.
Tõenäoliselt oleks vähem süütuid surnud, sest sõda oleks kiiremini lõppenud.
LK 31.
1.Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda?
Sest Moskvas mõisteti, et tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti öelda sotsialismist või NSV Liidu ülemvõimust, ja see võiks käivitada ahelreaktsiooni muudes satelliitriikides.
2.Kuidas mõjutas Praha kevade mahasurumine kommunismileeri edasist arengut?
Rahvas kaotas lootuse , et nõukogude kord muutub mõistlikumaks, ja et seda on võimalik parandada, dissidentide tegevus hoogustus .
AJALUGU 1-31 II maailmasõda #1 AJALUGU 1-31 II maailmasõda #2 AJALUGU 1-31 II maailmasõda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Külm sõda
7
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda
4
docx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu?

Maailmasõjad
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.  ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.  Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA. o Inimõiguste ülddeklaratsioon dets 1948!!  NATO (North Atlantic Treaty Organisation, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) o 1948 Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Holland ja Luksemburg loovad Lääneliidu, mis

Ajalugu
Tööleht Külm sõda
12
doc

Tööleht Külm sõda

Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast M

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun