Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

AJALUGU 1-31 II maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil määral Trumani doktriin ja Marshalli plaan täitsid oma eesmärgid?
  • Miks loodi NATO ja miks VLO?
  • Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus?
  • Kuidas mõjus idablokile N Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil?
  • Kuidas mõjutas Ungari 1956 aasta ülestõus Suessi kriisi?
  • Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem?
  • Mis oleks juhtunud kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud?
  • Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda?
  • Kuidas mõjutas Praha kevade mahasurumine kommunismileeri edasist arengut?
AJALUGU 1-31 II maailmasõda #1 AJALUGU 1-31 II maailmasõda #2 AJALUGU 1-31 II maailmasõda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dogtordog Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress ­ käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi ­ üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine

Ajalugu
thumbnail
4
pdf

Maailm pärast II maailmasõda

Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

Ing ja Prants-le, tõid väed sisse. Tulemuseks USA mõjuvõimu kasv Lähis-Idas, sest Eisenhoweri doktriin ­ aidata Lähis-Ida riike. UNGARI ÜLESTÕUS ­ 1956 ­ Nagy ­ liberaliseerimine, kes tagandati. NSVL surus rahva ülestõusu veriselt maha. See näitas rahva rahulolematust. RAUDNE EESRIIE ­ NSVL poolt kehtestatud tõkked inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Külma sõja erimeelsused: Berliini blokaad- külma sõja algus , kahe jõu võitlus (USA ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

Varssavi Lepingu Organisatsiooni Läänes asutatud organisatsioonid olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast, aga NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Makartism- Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. sotsiaalne turumajandus- kristlikud-demokraadid alustasid Saksamaal radikaalset majandusreformi, nad leidsid, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima , küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas ettevõtjate vabakonkurentsi. 1948. a. Toimus Lääne-Saksamaal rahareform, mille käigus võeti kasutusele Saksa mark. Tulemuseks oli Saksamaa kiire majanduslik areng. võidurelvastumine- külma sõja oluline joon, mõlemad osapooled proovisid väljatöötada uusi ja võimsamaid relvi. USAl juba oli tuumapomm, varsti sai selle endale ka NSV Liit, tuumapommi

Ajalugu
thumbnail
8
doc

II Maailmasõda

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Maailm pärast II maailmasõda

Raudne eesriie ­ NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda ­lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin ­ USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan ­ USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad ­ üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 ­ 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür ­ 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist ­ idasakslaste põge

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun