Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

I. Maailmasõda ja selle tagajärjed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes jäid välja algselt?
Aastaarvud
 
I maailmasõda: ​1914-1918a 
Pari si rahukonverents: ​ 1919a  
Rahvasteli du loomine: ​1920a 
Suur majanduskri s: ​1929-1933a  
 
 
I maailmasõja lõpp  
Mil ega l õppes: S
  õjategevus lõppes pärast seda, k
  ui S
  aksamaa j a A
  ntandi ri gid o
  lid sõlminud 
11. novembril 1918. aastal  Compiegne `is vaherahu. 
Võitjad: USA,  Suurbritannia , Prantsusmaa 
Kaotajad : Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi,  Bulgaaria  
Pariisi rahukonverents 
Eesmärgid: 
USA-tahtis saksamaad  karistada  mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus 
Suurbritannia -sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi 
Prantsusmaa-tahtis  saksamaad  karmilt  karistada,  nõudis  saksamaalt  kaks  miljardid 
kuldfranki. 
Saksamaal võis ol a kokku 100 000  vabatahtliku  maa- ja 15 000 mereväelast. 
Reini tsoon jäi rahvasteli du vahi al a. 
Wilsoni rahukava: 
➔ Ri gid  peaksid  vähendama  relvastust  ja   armee   suurust,  ta  nimetas  seda 
desarmeerimiseks. 
➔ Suurri  kide   võimu  al  elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end  valitseda , ta 
nimetas seda enesemääramisõiguseks 
On vaja luua uus rahuhoidev  organisatsioon
Tema  arvates  oleks  võimalik  kehtestada  õiglane  maailmakorraldus,  kuid  see  ei  läinud  läbi 
kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus al a. 
Saksamaa 
Reparatsioonid : Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki  
Versail es  süsteem:  1.  maailmasõja  järgne  poli tiline  süsteem,  mis  kujunes  Pari si 
rahukonverentsil sõlmitudkokkulepete ja rahulepingute tulemusena  
See kõik oli Saksamaa suhtes õiglane kuna Saksamaa alustas lõppudelõpuks sõda. 
 
Rahvasteliit  
 
Tähtsamad asutajali kmed: Prantsusmaa, Suurbritannia 
Kes jäid välja algselt?: Venemaa, USA, 1. maailmasõja kaotajad 
Rahvasteli du eesmärk: Hoida ära sõdu, tõsta maailma majanduslikku seisu 
Kas suudeti täita?: Ei suudetud kuna ilma USA toetuseta ei suudetud eesmärke täita 
 
 
Tekkisid pärast I maailmasõda Euroopas 
➔ Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome) 
 
 

Nõukogude Venemaa 
Oktoobripööre: Monarhia asendus 1917 vabari  giga  ja võimule tuli enamlaste diktatuur 
Venemaa  keisriri gi  lagunemise  mõju  Eestile  ja   Euroopale :  Romanovide  dünastia  lõppes, 
tekkis kodusõda enamlaste ja nende vastaste vahel ja mõned ri gid nagu Eesti, Läti, L
  eedu, 
Poola ja Soome kasutasid seda ära et saavutada relvadega  iseseisvus  
Patsifismiajastu 
Mil est sel ine nimetus: Inimesed olid  pikast  sõjast väsinud ja tahtsid rahus elada 
Miks  tekkis:  1923  tungisid  Prantsuse  ja  Belgia  väed  Saksamaale  kuulunud  Ruhri 
tööstuspi rkonda kuna Saksamaa ei suutnud prantsusmaale reparatsioone maksta. 
Tagajärjed:  Kardeti,  et  uus  sõda  algab.  Saksamaale  anti  laenu,  et  maksta  Prantsusmaale 
reparatsioonid ja pikendati tasumise aega. Hiljem aga ei pidanud Saksamaa üldse maksma. 
Erinevad tülid  
Vilniuse  kri s: P
  oola o
  kupeeris ja li tis endaga V
  ilniuse linna j a sel e ümber o
  leva maakonna j a 
leedu  seepeale  hõivas Klaipeda pi rkonna 
Eesti  olukord  sel es:  Üritas  arendada  suhteid  ni   Leedu  kui  Poolaga,  aga  Leedu   arvas ,  et 
Eesti sõbralik suhtumine Poola suhtes on samm Leeduvastu ja vastupidi. 
I maailmasõja majanduslikud tagajärjed  
Rahuaja  majandus  
Suuremate  ri kide  majanduslikud  erinevused:  Majanduselu  normaliseerus  USA-s  ki remini, 
sest ta kuulus võitjate leeri n
  ing kahjud ei o
  lnud n
  i s
  uured, S
  aksamaa pidi m
  aksa sõjakahjusi 
ja jäi oma probleemidega täiesti üksi ning majanduslikult järgi jõudmine oli seal väga raske. 
Mis  muutus  tootmises:   Mindi   üle  konveiersüsteemile, kõik see andis võimaluse järsult tõsta 
tööviljakust ja suurendada tootmist. 
Majanduslik õitseng USA näitel 
USA  Majandus pärast 1. MS: USA müüs sõjatehnikat ja varustust Euroopasse ja sai sel est 
suurt majanduslikku kasu.  
Laenud/Järelmaksud:  Kuna  USA-s  oli   majandusbuum   ei  kartnud  inimesed  raha  pärast  ja 
võtsid  rahulikult   laene  ja tasusid asjade eest järelmaksudega 
Suur  depressioon   
Börsikrahh: Hinnad  langesid  järsult ja kõik aktsjad sooviti käkhu maha müüa 
Peamised põhjused: Ri k ei soovinud sekkuda, ületootmine, ebamajanduslik käitumine 
Riikide väljumine majanduskriisist  
New deal:  
➔ Kehtestati kontrol  panganduse üle -  president  sulges kõik  pangad  ja neid e
  i t ohtinud 
ilma vastava loata taasavada 
➔ Ri k  hakkas  reguleerima  põl umajandust  -  ri k  maksis  põl umeestele  hüvitist  kui  nad 
tootmist vähendavad  
Suurbritannia: Väiksem mõju kuna ta sai jätkata kauplemist temast sõltuvate ri kidega 
 
 
 
 
I-Maailmasõda ja selle tagajärjed #1 I-Maailmasõda ja selle tagajärjed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ALLSA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

I Maailmasõja algus
2
rtf

I Maailmasõja algus

Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA. Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada? Sest nad ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist ega Saksamaa liigset nõrgestamist. Millised impeeriumid lakkasid I ms järel eksisteerimast? Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa. Miks ei olnud Pariisi rahukonverentsil Venemaa esindajaid? Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal. Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist.Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued:

Ajalugu
Ajaloo 12-klassi konspekt
11
rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa.

Ajalugu
Pariisi rahuleping-Versailles´ rahuleping
6
rtf

Pariisi rahuleping, Versailles´ rahuleping

linna ja seda ümbritseva maakonna pärast.)Mitteedukas oli Rahvasteliit 1930-ndatel, kui Jaapan tungis Hiina ja Rahvasteliit ei olnud sellega nõus, et Jaapan saaks Hiina alad endale. Pärast seda lahkus Jaapan Rahvasteliidust ning siis hakkas liidu allakäik. Rahvasteliit suutis ära lahendada ainult väikeriikide omavahelised tülid, kuid näiteks Itaalia ja Etioopia ning jaapani ja Hiina vahelist tülisid ei suudetud lahendada. 4. Kuidas ja miks mõjutas I maailmasõda Euroopa poliitilist kaarti? Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. Venemaa kaotas palju oma maid. Austria-Ungari purunes täielikult. Saksamaalt võeti ära suuri maid. Austria-Ungari aladel moodustati kolm iseseisvat riiki: Austria Vabariik, Ungari Vabariik (hiljem ilma kuningata kuningriik) ning Tšehhoslovakkia vabariik. 5. Miks olid rahvusvahelised suhted 1920. aastail üldiselt rahumeelsed? Sest siis oli veel meeles I maailmasõja šokk

Ajalugu
Pariisi rahukonverents
6
odt

Pariisi rahukonverents

Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi

Ajalugu
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920 -30-AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920 -30-AASTAIL
2
odt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL

Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi. milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas

Ajalugu
Pariisi rahukonverents
44
pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima

Ajalugu
Versaille-rahuleping
9
doc

Versaille' rahuleping

koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal oli keelatud, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, ülejäänud sõjalaevade suhtes olid samuti omad piirangud. Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 kilomeetri ulatuses demilitariseerima. Baltikumi käsitlesid Versailles` rahulepingus selle artiklid 116, 117 ja 443. Esimesed kaks neist nõudsid, et Saksamaa loobuks igaveseks igasugustest pretensioonidest kõikidele territooriumitele põhjapool sõjaeelset Vene-Saksa piiri. Nende territooriumite edasine saatus jäi aga lahtiseks. Erandi moodustas üksnes Poola, mille täielikku sõltumatust oli Saksamaa kohustatud tunnustama. Leedu, Läti ja Eesti territooriumite suhtes sellist nõuet polnud. Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv). · Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun