TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj
sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Linnuse ajalugu Linnuse rajamine Paide Vallimäele rajatud ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265. aastal Liivimaa ordu maameister Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu järgi ei võinud Liivimaa ordu Taani kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimasel ajal toimunud arheoloogiliste uurimiste tulemused on selle tugeva kahtluse alla seadnud. Paide linnusest kujunes Liivimaa ordu Järva foogti ja Paide komtuuri residents. Kindluse ümber tekkinud asula sai 1291. aastal linnaõigused[1].14
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi
Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute bastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum.
Laagri Kool Toompea loss Uurimustöö Koostaja : Leaanika Randmets 5.t klass Juhendaja : Ena Soodla Laagri 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Toompea loss 4 Ajalugu 4 Ordu aeg 4 Rootsi aeg 5 Vene aeg 6 Eesti aeg 6 Ordulinnus 7 Riigisaal 8 Kubermangu valitsuse hoone 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud matrejalid 11 2 Sissejuhatus Käesoleva tööga annan ülevaate Toompea lossi ajaloost, kuidas hoone on vastu pidanud erine
1762. a. katustati uuesti edela- ja loodetiib, 1806. a. remonditööde käigus kirde- ja kagutiib ning rajati uued võlvid peakorruse ristikäigus. 1791. a. lammutati kaitsetorni lagunenud ülemised korrused (vaata joonis 1). Mitut ruumi kasutati XVIII ja XIX sajandi I poolel viljalaona. Alates 1783 kustutati konvendihoone kindlustuste nimekirjast (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja
Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud. Iseenesest mõista pidid linnused olema ka strateegilist
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse
Kõik kommentaarid