50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karkatfox
Õppematerjali autor
Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel Lõuna-Aasias asuv India Vabariik lööb pahviks oma kultuuri, suuruse ja vastuolulisusega. India, olles pikka aega Briti koloonia, saavutas iseseisvuse 15.augustil 1947. Hindude iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress. 1920.aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu Jawaharal Nehru, kes pooldas täielikult India iseseisvumist. Ta oli truu sõber Mahatma Gandhi'le, kes oli Vabaduseliikumise ideeliseks juhiks. Mahatma Gandhi oli karismaatiline liider, kes oma Vabaduseliikumisega köitis terve maailma tähelepanu. Tema vägivalla vastane filosoofia on mõjutanud paljusid vägivallatuid liikumisi tänase päevani. Mahatma Gandhi't peetakse kõige rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile. P
et edaspidi on tema ja USA sõjalaevastikud võrdsed. 1930. aastatel olid Inglismaa positsioonid rahvusvahelisel areenil veelgi nõrgenenud, mis määras paljus ära ka tema Saksamaa poliitika. 5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis radikaalsem Sinn Feini partei, kes omandas Iirimaale eraldatud 105-st kohast 73. Juba enne valimisi oli otsustatud võidu korral Westminsterisse mitte minna
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms.), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu
5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7. Riigikontrolör kontrollib riigiorganite majanduslikku tegevust ja riigivara otstarbekohast kasutamist. Valitsemisintstutsioonide aluseks on valgustusajast pärinev Montesquieu idee võimude lahususest. 1) et eraldi peavad olema täidesaatev, seadusandlik ja kohtu võim. 2) võimude vastastikune kontroll ja tasakaal. nt: riigikogu valib presidendi. president aga kuulutab välja seadusi. Kui president leiab et seadus ei vasta põhiseadusele, saadab ta seaduse tagasi riigikogusse(suspensiivse veto(keeld) õigus). Kui riigikogu ei muuda seadust, siis saab president nad kaevata riigikohtusse. Riigikogu saab võtta ka presidendi kriminaalvastutusele.
See on ka üheks põhjuseks et Lääne ja Ida Euroopa vahest üksteist nii hästi ei mõista. Ühinenud Saksamaa Keisririik (1871-1914) Ajaloopärand: konfessionaalne ja riiklik killustatus. Ca 60% protestandid ja lõunapoolsetel aladel oli katoliku kirik. Lisaks usulisele oli seal ka riiklik killustatus. Tsentraliseeritud Saksamaa on reaalselt olnud vaid Natsi Saksamaa ajal. 19saj avastati sakslasi ühendav tegur saksakeel. Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi. See, et Saksamaal on tugev keeleline, kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast kultuurirahvuslusest. Selle juures on olulised keelelised tegurid ja üldjoontes kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida. Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele
Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused). Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Kollektiivsed õigused (nn solidaarsusõigused, "uued" õigused, kolmanda põlvkonna õigused). Tänapäeva inimõiguste kontseptsioonis annab tooni kõigi kolme põlvkonna inimõiguste jagamatuse ja omavahelise sõltuvuse idee, ja kõik see liigitamine on tinglik, samuti on tinglik nn positiivsed ja negatiivsed õigused. Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused) nende õiguste puhul lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid