Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla?
  • Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine?
  • Millisele liidule seejärel keskenduti?
  • Miks viidi 1919 aastal läbi maareform?
  • Kes ja miks teostasid 12031934 Eestis riigipöörde?
  • Mida tähendab import ja eksport?
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 
 

1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima  president  ning mil ine ri gikord 
valitses? 
2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poli tilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 
3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta 
Tal innas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk ol a? 
4. Miks ei õnnestunud Balti Li du loomine? Mil isele li dule seejärel keskenduti? 
5. Nimeta Eesti Vabari gi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 
6. Miks vi di 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sel esse eesti 
talupojad ja  baltisakslased
7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskri si tagajärge Eestile. 
8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis ri gipöörde? 
9. Miks muutus vabadussõjalaste li kumine poli tiliseks ja miks nende li kumine 
keelustati
10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu,  haridus , usk, poli tiline tegevus, 
maailmavaade, saatus. 
11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua li tu Venemaa või 
Saksamaaga? 
12. Mida tähendab  import  ja  eksport
13. Nimeta EV majanduspoli tikale kolm iseloomulikku joont aastatel 1934-1939. 
 
1.Sotsialistid nägid presidendis tugeva keskõimu teostajat. Parlamentaarne ri gikord. 
2. Eesti poli tilist elu iseloomustas erakondade  rohkus . Valitsuses oli 4-5 erakonna esindajat. 
Üks valitsus kestis umbes 11 kuud. 1923 osales ri gikogu valimistel 26 parteid 
3.Toetada tööliseid ja töölis parteisi. 
4. Kuna Leedu ja Poola olid konfliktis  Vilniuse  pi rkonna pärast. Venemaale ei meeldinud 
Balti Li du idee. Rahvasteli tu saamiseks kehtestati maareform. 
5.1920 tõusis majandus tänu Venemaa suhetele ja Eesti tuli majanduskri sist ise välja. 
6. Et  asendada  mõisad taludega. See oli väga tähtis talupoegadele aga baltisakslased ei 
tahtnud oma mõisadest ilma jääda. 
7. depressioon , rahva väärtuse langus aitas välja tul a majanduskri sist. 
8. Konstatin  Päts ja Johan Laidoner korraldasid ri gipöörde, et ära hoida vabadussõjalaste 
võitu ja koondada võit enda kätte. 
9. Vabadussõjalased hakkasid nõudma põhiseaduse parandamist. Vabadussõjalaste li tu 
sattus palju mustavaid kri tikuid. 
10. 
 
Konstatin Päts 
J. Tõnisson 
päritolu 
Pärnu linn 
Suur põlistalu 
haridus  
keskharidus  
haridus kodumaal 
usk 
õigeusklik 
luterlane 
poli tiline tegevus 
päästekomitee li ge ja 
Eesti välisdelegatsiooni juht 
valitsuse  peaminister  
maailmavaade 
pooldas isikuvõimu 
väärtustas kogurahva 
ühiseid sihte 
saatus 
vaimuhaige 
mõrv 
 
11.Eesti kuulutas end erapooletuks, sest ei tahtnud ola ei Venemaale ega ka Saksamaale 
vastaseks. 
12.import- kauba sissetoomine 
eksport- kauba väljavi mine 
13. Rajati uusi ettevõtteid, tähtsam majandusharu oli põl umajandus, kõrged  maksud , vüike 
palk, suurema valitsuse sekkumine majandusel u. 
 
 
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti #1 Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ALLSA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
7
docx

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .................................

Eesti ajalugu
Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid

Ajalugu
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Eesti uusima aja ajalugu
Sisepoliitika 1918-1939
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Ajalugu
Ajalugu eksam 1
5
docx

Ajalugu eksam 1

1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed ­ Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek ­ Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju ­ Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) . Majanduskriisi mõju maailmale ­ Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus . Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit ­ Ei täitnud oma eesmärki .

Ajalugu
eesti rahvuslik liikumine 19-sajandil-eesti vabariigi kujunemine
24
docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

Kategoriseerimata
Eesti iseseisvumine 1918
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril

Ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun