Muistne vabadusvõitlus - pöördepunkt Eesti ajaloos? (0)

Muistne vabadusvõitlus-pöördepunkt Eesti ajaloos?
Arutlus
Muistne vabadusvõitlus oli 1208-1227. Põhjuseid oli mitmeid, toon välja mõned: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine , sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi?
Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine . Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi , riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav.
Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse. 1210 - Ümera lahing- rünnak kulges edukalt, kus eestlased võitsid. 1212 - 1215- Toleida vaherahu. 1217 - Madisepäeva lahing- eestlased said lüüa. II etapp- sakslased saavutavad edumaa. 1219- Taanlased ja Rootslased Tallinnas, kus eestlased kaotasid. III etapp- eestlaste meeleheitlik, kuid ka tulutu vastupanu ja lõplik alistumine. 1222 - 1223- Eestlaste edu, 1224- Tartu alistamine, 1227- Saaremaa alistamine. Allajäämise põhjuseid on mitmeid: ei tehtud piisavalt koostööd, puudusid sõjalised kogemused, vastastel oli parem sõjavarustus ja paremad sõjamehed ja pidid võitlema mitme erineva vaenlasega. Minu arvates oli kõige saatuslikum ja otsustavam, miks sõda kaotati just meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine.
Olukord peale sõda. Eesti oli jaotatud 4 feodaalriigiks- Tartu piiskopkond; Saare- Lääne piiskopkond; Eestimaa hertsogkond ja Ordu riik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsaimaks kaubateeks. Tegeldi jätkuvalt vahetuskaubandusega. Kauba vahetus oli vägagi tulus , seda tõendavad maasse peidetud hõbemündid. Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit, kuhu kuulus Eesti linnadest: Tallinn, Uus- Pärnu, Viljandi ja Tartu.
Pärast vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Suurem osa olid talupojad, kes pidid maksma ülikutele andamit. Väike osa kohalikke olid vasallid ja osad saksastusid. Need, kes olid talupojaseisuses olid esialgu isiklikult vabad. Tasuti ka viljakümnist ja kirikule makse. Talurahval oli jätkuvalt olulisel kohal põllumajandus, oli kolmeväljasüsteem, adramaad ja maaharimine. Peamiseks uuenduseks oli vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus . Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid pingelised , linnas oli võimuorganiks raad .
Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks oli muistse vabadusvõitluse läbimine oluline ja vajalik etapp, sest see oli see, mis viis Eesti tollest arengust edasi. Rahva jaoks oli see valus , pime ja verine aeg, kus eestlasi suruti pikka ja tumedasse aega, kus neile ei jäetud ühtegi iseenesest mõistetavat õigust oma tahte eest seismiseks.