SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL (0)

SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL

PRANTSUSMAA
Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa- aladest , mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega.

Pariisi rahukonverents 1919-1920

Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia , Prantsusmaa, USA, Itaalia.
Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa
Sisepoliitika :
-kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid , ühiskonna polariseerumine , tugevad oli Prantsuse fašismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid
-9. jaanuaril 1934. a fašistide demonstratsioon Pariisis
-Prantsuse pahempoolsed ( sotsialistid , kommunistid ) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fašismivastane üldstreik
-1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd
-1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde
-aastatel 1936-1938 oli Prantsusmaal võimul Rahvarinde valitsus, 1938. a koostöö lagunes
 
Välispoliitka:
-tahtis olla oluline, selleks arendas koostööd 1920ndatel aastatel Ida-Euroopas, eriti Poolaga ja Väikese Entente ’iga (Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia )
-1923. a prantslased hõivasid Ruhri, ei saanud hakkama – see oli nende välispoliitiline läbikukkumine, mis tõi kaasa USA mõju kasvu
-põhitendents oli välispoliitikas kindlustunde saavutamine Saksamaa suhtes, mille pärast 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt
-garanteeriti Versailles ’ rahuga määratud Prantsuse-Saksa piir
-lepingut garanteerisid Suurbritannia ja Itaalia, st kui üks pool rikub piiri, siis Suurbritannia ja Itaalia sekkuvad nende poole, kelle kahjuks piiri rikutakse
-moodustati Reini demilitariseeritud tsoon: Reini kallas sõjast vaba, ainult tsiviilelanikele
-sel ajal Prantsusmaa välisminister Briand , Saksamaa oma Streseman ja selle tagatispakti eest said nad Nobeli rahupreemia
-Briand algatas 1928. a Briand- Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär
-olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas , et tuleb revideerida Versailles’ rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise
-Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tšehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome – kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus
-sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt
uolusid.
Prantsusmaa majanduslik areng
-majanduse areng aeglustus, sest:
-kaotati Lotringi rauamaak
-tuli maksta kontributsiooni
-kivisütt tuli sisse osta
- siseturg kitsas
-Prantsuse majanduse omapäraks kõrge pangakapitali kontsertratsioon, valitsesid kolm suurt panka, kapitali väljaveo poolest Suurbritannia järel teisel kohal, raha paigutati Venemaale, Balkanimaadesse, Türgisse
-iseloomulik oli, et suur osa keskkodanlusest elas ettevõtetesse paigutatud kapitali protsentidest, kujunes rantjee -kodanlus
-säilis käsitöönduse suur osa (luksuskaubad, mood jne), kriis siiditööstuses ( leiutati kunstsiid)