EESTI KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (0)

EESTI KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 
KORDAMISKÜSIMUSED 
9. KLASS 
 
 
Aastaarvud  
 
1. Vabadussõja algus ja lõpp​ ​28.november 1918 kuni 3 jaanuar 1920 
2. Eesti Vabari gi väljakuulutamine (täpne kuupäev)​ ​24.veebruar 1918 
3. Vaikiv ajastu Eestis (autoritaarne Eesti) -​ algus ja lõpp. 1934-1940 
 
 
Teemad/küsimused 
 
1. Eesti vabadussõja põhjused 
1. Taheti Eesti Vabari ki, s
  äilitada r
  i klik i seseisvus e
  hk E
   esti  nn k
  aitsevõitlus p
  unaarmee 
eest 
2.  Venelased  tahtsid kommunistliku maailma, tahtsid taastada endused ri gipi rid 
 
2. Mis sündmusega algas vabadussõda?  
1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 
 
3. Milliseid raskusi pidi Eesti riik vabadussõja algul ületama? 
1. Vastaste  arvuline  ülekaal- rahvaväe loomine oli al es algusjärgus 
2. Relvastust ja varustust oli vähe 
3. Madal võistlusmoraal- inimesed ei tahtnud enam relva kätte võtta 
4. Otstarbeka juhtimise puudumine 
 
4. Landeswehr’i sõda  
osapooled​ ​-​ eestlased, lätlased,  baltisakslased   
puhkemise põhjus​ -​ Baltisakslased üritasid luua Baltihertsogi ri ki 
kuidas lõppes​ -​ Võnnu  lahinguga - eestlased võitsid ja tähistatakse võidupühana. 
lõpetati  rahulepinguga  ja   taastati   Läti  seadusliku  valitsuse  võim  ning  sakslased  vi di 
baltimaadest välja. 
 
5. Mis sündmusega ja millal lõppes Eesti vabadussõda?  
 
Tartu  rahulepinguga  kirjutati  al a  2.  veebruaril  1920,  mil ega  Venemaa   tunnistas  eesti 
ri kilikku iseseisvust. 
 
6. Demokraatliku  Eesti  sise-  ja  välispoliitika  (riigijuht,   riigikord ,  põhilised 
erakonnad , välispoliitika eesmärk) 
riigijuht ​- presidendikohta ei loodud, tema ülesandeid täitis valitsusjuht e ri givanem 
riigkord​ ​- parlamentaalne ri gikord, 100 li get rahva osalus ri gijuhtimisel; 
erakonnad  -  nt  1923  oli  26  parteid,  mil est  edasi  pääses  ainult  5  suuremat  ja paar 
väiksemat  parteid,  nt:  põl umeeste   kogud ,  asunike   koondis ,  eesti  sotsialistlike  töö 
partei,  rahvaerakond , tööerakond; 
välispoliitika eesmärk​ ​- kaitsta oma ri ki välise hädaohu eest 
 
7. Maareformi eesmärk, olemus ja mõju Eestile 
⅔ Eesti maarahvast oli ilma maata kuna mõisnikel olid suured maalapid. 
Nende  tükeldamisega  sai  rahuldada  talupoegade  maavajadust.  Mõisnikud  ei  olnud 
sel ega nõus kuid maa seaduse alusel ri gistati mõisate vara ning jagati laiali. 
 
8. Kes  ja  miks  teostasid  Eestis  riigipöörde,  mida  tuntakse  ka  vaikiva  ajastu 
algusena?  
Konstantin  Päts ja Johan Laidoner. Seda tehti, et võimule ei saaks vabadussõjalased. 
 
9. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts- kes nad olid, miks nad olulised on? 
Konstantin Päts oli Eesti Vabari gi esimene  president . Jaan Tõnisson oli üks sel e aja 
mõjukamaid poli tikuid. Nende vaated olid päris erinevad. Päts kaitses peamiselt 
põl umeeste huve, Tõnisson väärtustas kogu rahva huve. Päts on tuntud ka 
ri gipöörde korraldamisega, mil ega algas vaikiv ajastu. Tõnisson taunis seda ja 
temast sai demokraatliku opositsiooni juht.  
 
10. Miks  kuulutas  Eesti  end  erapooletuks  ning  ei  tahtnud  luua  liitu  Venemaa  või 
Saksamaaga?  
Ei soovitud saada osa sõjast ning ei soovitud halbu suhteid kummagagi. 
 
11. Kirjelda muutusi Eesti kultuurielus pärast omariikluse saavutamist 
Kadus  oht kaotada enda oma rahvuslik kultuur ja  identiteet  saksastamise või 
venestamise tõttu. Kultuurisidemed laienesid ja eesti kultuur sai üle pika aja mõjutada 
Skandinaavia, inglise jms kultuur. Tähtis oli ka haridustaseme tõstmine. 
 
12. Kirjelda eestlaste elulaadi 20. saj esimesel poolel 
Eestlased olid väga  haridus  janulised, oli suur lugemishuvi, tihti käidi  kinos , harrastati 
sporti ning käidi reisimas ja suvitamas. 
 
13. Kuidas  mõjutas  tehnika  võidukäik  inimeste  igapäevaelu,  transpordi  ja 
meditsiini arengut?  
Inimesed said elektri, mis tähendas uusi asju mis tegid elu palju mugavamaks nt. 
elektripli t, elektrilambid. Transport oli ki rem kui kunagi varem ja loodi esimesed 
antibiootikumid  ja vitami nid 
 
14. Millised muutused toimusid 1920-1930datel aastatel  filmikunstis , k
  irjanduses ja 
kujutavas kunstis, muusikas ja tantsus?  
Filmidele lisati heli ja tulid esimesed värvifilmid. Kirjandust ja kunsti mõjutas palju just 
möödunud I maailmasõda. Tekkis  Muusikal  ja džäss. 
 
15. Kuidas muutus naiste igapäevaelu I maailmasõja ajal ja pärast seda?  
Naised hakkasid nõudma võrdsemaid õigusi meestega ja neid hakati ka tööle võtma 
tehastesse. Nad hakkasid kandma paljastavamaid ri deid ja suitsetama, mis oli 
varasemalt daamidele sobimatu.