AJALUGU Kodutöö nr 3 (0)

Katrin Lang RA51/61 
1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? 
Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad  
rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti 
ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. 
Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid , mis hõlmasid teinekord 
linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes 
arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. 
Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid 
kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, 
suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus , kloostrit 
civitas. 
Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, 
kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi 
suhteliselt soodne seis. Mida suuremaks ja tugevamaks muutusid aga kloostrite ja 
linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, 
seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine.  
Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel 
ning hiljem ka alates Ristisõdadest ( 1096 -1270), mil kogu Euroopa kattus tiheda 
linnade võrguga.   
2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? 
Iseloomustage  lühidalt ja tooge näiteid 
Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme 
grupi: 
1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid  
Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, 
kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad, sest nad olin 
kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni 
osaliselt säilinud,rajati Rooma -aegsele vundamendile.  
Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester 
Suurbritannias.