Liivi sõda arutlus (0)

Liivi sõda on Vana- liivimaa aladel toimunud sõjategevus, mille ajaliseks määratluseks loetakse 1558-1583. aastaid. Liivimaa suutis hoida suhteid Moskva tsaaririigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani, peale mida sai konflikt sai alguse Ivan Julma sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Algas nõrgenenud Vana-Liivimaa ning selle tugevnenud naaberriikide vaheline sõdimine võimu üle.
Venemaad, Liivi sõja algatajat, peeti vähearenenud riigiks. Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel pikendati vaherahu , eelkõige tingimusel, et Vana-Liivimaa Tartu maksu ära tasub. Kui 1557 . aastal oli tasumise tähtaeg käes, vajalikku summat polnud. Loomulikult kasutas Ivan Julm võimalust, kuid kõigepealt ainult hirmutamisretkega, mille käigus endiselt raha nõuti. Linnad hakkasid nõutud summat kokku panema liiga hilja ning Ivan Julm andis käsu Vana-Liivimaa vallutamiseks.1558. aastal tungisid Vene väed Narva, mis paari nädala jooksul alistati. Sama aasta suvel õnnestus Vene vägedel ka Tartu piiskopkond vallutada 1559. aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler , kes Vene vägesid ründas. 1577. aastaks kuulus Moskva kontrolli alla kogu Liivimaa, kuid Tallinnas oli Vene sõjajõud sunnitud taanduma. Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel üsna pea loovutada Poolale. Peale seda jätkus sõda Venemaa ja Rootsi vahel, kuid venelastel Läänemere-äärseid alasid vallutada ei õnnestunud.
Sõjategevuse keskele jäänud suurimad kannatajad olid talupojad, kelle maid erinevad sõdurid pidevalt rüüstasid. Kuna isandad jätsid oma valdused vaenlasele ja põgenesid, astusid talupojad oma olukorra parandamiseks ise välja, algatades 1560. aasta septembris Lääne- ja Harjumaal talupoegade ülestõusu, mille käigus taljupojad mõisaid põletasid ja aadlikke tapsid . Juba enne ülestõusu olid saarlased valmis Rootsi alamateks hakkama. 6. juunil 1561 vandus Tallinna linn Rootsi kuningas Erik neljateistkümnendale truudust. Vahepealsetel vastuhakkudel suutsid kohalikud oma jõu abil Vene vägede tegevust raskendada, põhjustades halvenenud suhteid kohaliku aadliga.
Rootsi tegutses Liivimaa aladel väga kindlameelselt allutades 1562 . aastaks enda võimu alla Paide ja Pärnu. Tallinna ning Põhja-Eesti alistumine Rootsile muutis Vana-Liivimaa pärandi jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563 . aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, kus Rootsi väed Hiiumaa vallutasid. Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal.
Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam- Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti.
Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik. Liivi sõja algusaastatel allutas Taani oma võimu alla Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad , kuid Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusesse Lääne-Eesti ja Taanile jäi üksnes Saaremaa koos endise Kuramaa piiskopkonna alaga Lätis. 1569 . aastal saatis hertsog Magnus saadikus Moskvasse, kus Ivan Julm tegi ettepaneku luua Moskvast sõltuv Liivimaa kuningriik , mille eesotsa nimetas ta Taani hertsogi. Peale Taani-Rootsi sõda loovutas Taani Rootsile viimase osa tänapäeva Eesti territooriumist, Saaremaa.
Vana-Liivimaa kokku varisemisel jagati see Taani, Rootsi ja Poola vahel, kus hakkasid peagi valitsema erinevad valitsemissüsteemid, mistõttu pole lihtne hoida sellist koosseisu ilma lahkhelideta. Puhkenud sõda mõjus eelkõige talupoegadele, keda uute maksude ja sõjaväe kohustustega piinati. Liivimaa oli kaotanud suure osa elanikkonnast, kuid saabus paarikümneaastane rahuperiood, mille ma arvan olid antud riigid igati välja teeninud .