Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miljardeid Küsimus on et kas seda on vaja?
  • Mis on vesinikupomm mille Põhja-Korea väidetavalt lõhkas?
  • Millised riigid kuuluvad tuumarelvaklubisse?
Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid
Koostas: Katariina Ingerma
Klass: 9.b
Juhendaja : Tiina Laanes
Tallinn 2018
Sisukord
Sissejuhatus
  • Tuumapommid
    1.1 Termotuumapomm
    1.2 Neutronipomm
  • Tuumakatsetused
  • Izdelie 202
  • Tähesõdade programm
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud allikad
  • Lisad
    Sissejuhatus
    Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic , biological , chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas ( Pilguheit ajalukku – Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega nimetada ka aatomi- ehk tuumasajandiks. Sündis aatomifüüsika. Tänaseks on maailmas kokku plahvatanud üle 2000 tuumapommi. Sõjategevuses ainult kaks (Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnades 1945. aastal). Külma sõja ajal oli maailmas 6 tuumariiki- Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Hiina, India. (Õun, 2008, lk 64)
    Külma sõja suurimaks probleemiks oli võidurelvastumine- nii NSVL kui ka USA hakkasid tootma kontinendivahelisi rakke, mis võisid saata tuumalõhkelaenguid igasse maailma nurka. Vastaspoolt hoiti pidevas hirmus . Tuumafüüsikud said aru tuumapommidega kaasnevast sügavamast poolest ja et nüüd on võimalik ka ''isetehtud'' maailmalõpp.
    1. Tuumapommid
    Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb aatomituumade lõhustumisel. Olemas on 3 liiki tuumapomme; termotuumapommid (vesinikupommid), neutronpommid ning kombineeritud tuumarelvad . Tavaliselt kasutatkse tuumapommi kütusena plutoonium -239, kuid esimestel tuumapommidel kasutati väiksema laenguga uraan -235. Uraan on keemiline element järjenumbriga 92 ning kuulub aktinoidide rühma radioaktiivse metallina. Uraani leidub looduses vähe- kivimites ning merevees. Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Plutooniumi looduses piisavalt ei leidu, ning seda toodetakse tuumaelektrijaamades uraani isotoopide lõhustumisel. (Tuumapomm, 2014)
  • Termotuumapomm
    Termotuumapommi ehk vesinikupommi puhul on tegu kõige võimsama relvaga mida inimkond on kunagu ehitanud ( Maran , 2017). Vesinikupomm on tavalise aatomipommiga sarnane. Aatomipommi ja vesinikupommi vahe seisneb selles, et aatomipommis toimub raskete tuumade lagunemine, siis vesinikupommis toimub lisaks ka kergete tuumade ühinemine. Kerged tuumad nagu LiD ja vesinik ühinevad. Rasked tuumad nagu U238 lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse termotuumareaktsiooni süütamiseks. Vesinikupomme hakati valmistama sellepärast, et tuumade lõhustumisele toetuvat energiat ei saanud suurendada, kuna seda oleks läinud liiga paljuks ja see on ohtik. Tavalise tuumapommi lõhkejõud oli tegelikult väike, ainult paar protsenti tuumapommi võimsusest kulus plahvatusele. Ülejäänud tuumaosakesed kadusid ahelreaktsiooni käigus laiali. Termotuumapommidel hakkasid kerged tuumad ühinema ning plahvatusel eralduv energia suurenes. Selleks reaktsiooniks oli vaja väga kõrget temepratuuri (ca 10-100 miljonit kraadi)– selliseid reaktioone nimetakse termotuumareaktsioonideks.( Loide )
    Esimene termotuumapomm plahvatas 1. november 1952. Seda pommi katsetas USA (Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011).
    Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ning India. ( Vaher , 2012)
    1.2 Neutronipomm
    Erinevalt vesinikupommist on neutronipomm väikese võimsusega tuumarelv. Neutronpommi ametlik nimetus on suurendatud kiirgusjõuga relv . Pommi idee on tappa kõik elusolev, samalajal jätta linnad ja ehitised suhteliselt terveks. Neutronipommi erinevuseks teistest tuumarelvadest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, radioaktiivse saaste ja soojuskiirguse väiksem osakaal relva toimes.
    Joonis 2. Energia levik aatom- ja neutronpommi plahvatusel, 1999.
    Neutronipomm leiutati 1958. aastal Ameerika ühendriikide Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis. Neutronipommi leiutas füüsik Samuel Theodore Cohen (25.01.1921-28.11.2010). Cohenit tuntakse ka kui neutronipommi isana. (McFadden, 2010)
    Esimest korda testiti salaja neutronpommi 1962. aastal. Välja tuli neutronipomm alles järgmisel aastal. Prantsusmaa ja Hiina testisid neid aastatel 1970-1980. (McFadden, 2010)
    Neutronpomme ei arendatud aga kuigipalju edasi. Peamiseks põhjuseks oli see et, neutronpommi tööpõhimõte oli tappa elusolev, aga selle eest polnud eriti raske ennast kaitsta. Seega jäeti neutronipommid relvastusest välja. (Loide)
    2. Tuumakatsetused
    Enne tuumapommi kasutamist on kindlasti vaja katsetada. Nagu kehtib see iga tehnilise seadmega. Militaarsetel tuumakatsetustel võib olla mitu erinevat eesmärki. Tuumapommide väljatöötamine käis suures osas katse ja eksituse meetodil.Tuumaplahvatuse korral toimub suur hulk erinevate tõenäosustega diskreetseid sündmusi, mis sõlmuvad lühiajalistes kaootilistes voogudes. Nende sündmuste kirjeldamine vajab keerulisi matemaatilisi mudeleid , selleks on vaja kiireid ja võimsaid arvuteid. Tol ajal neid aga veel polnud. Tuumakatse käigus prooviti tuumareaktsioonide kohta koguda võimalikult palju mõõtmisandmeid, kuigi need hävivad plahvatuse käigus. Testide ja andmete põhjal saab välja selgitada plahvatuse mõju ümbritsevale, organismidele ja keskkonnale. Katsetega sääb määrata kindlaks tuumapommidega seosnevad ohutusmeetmeid, mis on samuti väga olulised. (Vaher, 2012)
    Tuumapommi plahvatusel vabaneb kordades rohkem energiat, kui tavalise lõhkeaine plahvatusel (Tuumakatsetused, 2015). Tuumapommide plahvatusi saab viia läbi erinevates kohtades- veeall, maa all, atmosfääris ning avakosmoses.
    USA, Nõukogude Liit ja Hiina viisid tuumakatsetusi läbi enda riigi territooriumil. Prantsumaa näiteks Sahaara kõrbes ja Vaikses Ookeanis. Maa alused tuumakatsetused moodustavad ligi 75% maailmas toimunud tuumakatsetustest. (Maailmas toimunud tuumakatsetused, 2012)
    Lisaks militaarsele kasutusele prooviti tuumapomme kasutada suuremates mullatöödes. Prooviti nende abil rajada kanaleid , sadamaid. Kuid see ei tasunud ennast ära kuna tuumapommi plahvatus kahjustab keskkonda. (Vaher, 2012)
    Maailma esimene tuumakatsetus oli 15. juulil 1945. Selleks olu plutooniumpomm Gadget. 1946. aastaks oli USA'l juba üle 10ne aatompommi. Kasvas ka tahtmine neid vaenlase laevastiku vastu proovida.
    Crossroad oli tuumakatsetuste seeria , kus lõhati kolm tuumapommi Marshalli saarestikus Bikini atollis. Tuumakatsetused sundisid 167 elanikku oma kodukohta vahetama ning Bikini atoll muudeti radioaktiivsuse pärast mitmekümneks aastaks elamiskõlbmatuks. Sinna viidi ligi 100 laeva. Mõõtmiseks tuumapommi mõju laevastikule. Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed , meisead, rotid , hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele. Bikini atolli avastas oma ümbermaailmareisil Tallinnast päris maadeavastaja Otto von Kotzebue . (Vaher, 2012)
    3. Izdelie 202 ( Tsar Bomba)
    Maailma võimsaim termotuumapomm, mida on lõhatud, on venelaste pomm ''Izdelie 202'' (toode ehk asi 202). Izdelie lõhati 30. oktoobril Novaja Zemljal. Seda pommi kutsusid tehnikud omavahel ka Ivaniks. Pommi pikkus oli 8m, diameeter 2m ja kaalus 26 tonni. Kuna pomm oli väga suur, ei mahtunud ta ka suurima Nõukogude Liidu pommilennukisse Tupolev Tu-95'e sisse ning pomm riputati lennuki alla, alumine pool jäi šahtiavast välja. Kuna pomm oli väga raske, tuli tema kukkumist kuidagi aeglustada (muidu oleks ta 10.5 km kõrguselt pilbasteks kukkunud ja lennuk poleks jõudnud ohutusse kaugusesse), selleks pandi pommile külge mitu langevarju. (Õun, 2008, lk 67)
    Kell 11.30 läks pomm teele, õhus viibis see 3 minutit ja 8 sekundit. Järgmisel hetkel oli kogu Novaja Zemlja saared, Barentsi ja Kara meri valgustatud tulekeraga, mis tõusis 40-45 kilomeetri kõrgusele pilveks ja jätkas veel teed 60-65 kilomeetrit. Tuumaseene ülemine ots paisus 90-95 kilomeetri laiuseks ja seene jala läbimõõt oli 26-28 kilomeetrit. (Õun, 2008, lk 68)
    Izdelie plahvatus toimus 4.2 kilomeetri kõrgusel merepinna kohal. Plahvatuse võimsuseks hinnati 50 megatonni(Laugen, 2011). Seda oli näha ka mitmesaja kilomeetri kaugusele. Kogu põhjapoolkeral ja Nõukogude liidu sisemaal sadas radioaktiivseid sademeid. (Laugen, 2012)
    Joonis 1. Maailma võimsama vesinikupommi Izdelie 202 makett
    Tähesõdade programm
    23. märtsil 1938 kuulutas USA tolleaegne president Ronald Reagan oma kõnes välja programmi, mille nimi on Strategic Defence Initiative (Strateegilise kaitse algatus )- lühemalt SDI. Programmi eesmärk on kaitsta USA'd Nõukogude Liidu ja teiste Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide tuumarünnakute eest kosmoses asuvate tuumarelva kanda suutvate ballistiliste rakketide tõrjesüsteemi rajamise abil. Oma kõnes esitas ta mõtte lõpetada vastastikuse tuumaähvardamise. Teine põhjus miks SDI programm algatati oli see et, Nõukogude Liidu tuumaarsenal oli kasvanud hirmutavalt suureks ja see ületas igasugused piirid.
    Üsna varsti hakkas meedia SDI programmi uue populaarse ja utoopilise filmi '' Star Wars ''i järgi kutsuma Tähesõjade programmiks.
    Tähesõdade programm võttis endale eesmärgiks luua raketikilp, mis nurjaks vastase tuumarünnaku. Täpsemalt teha vastase ballistiline rakett koos lõhkelaenguga kahjutuks enne maandumist. Paraku saadi aru et see polegi nii lihtne kui tunduda võiks. Ballistilisel raketil on lihstustatult öeldes kolm lennufaasi: stardifaas (keskmiselt 3-5 minutit)- rakett jõuab juba 70-100 kilomeetri kõrgusele atmosfäärist välja, teine faas- rakett liigub mööda ballistilist trajektoori 25 000-30 000 kilomeetrit tunnis, lõppfaasis siseneb rakett jälle atmosfääri ja liigub sihtmärgi suunas (umbes üks minut) (vt lisa nr. 1). Ballistilise raketi trajektoor meenutab parabooli . Rakette varustatakse mitmete lõhkepeadega mis liiguvad eri suundades. Mis suurendab jälgitavate objektide arvu ja lõhkepeade kindlakstegemine on sedavõrd väiksem. Seega sellise raketiga toime tulla on keeruline. Kõige soodsam aeg raketti hävitada oleks srardifaasis- siis on objekt ühes tükis. Üks mõte oli Maa orbiidile viia ülivõimas laser , mille kiirgus suunatakse peeglite abil raketile. See polnud ara võimalik sest, laser ja peeglisüsteem on väga suur ja seda pole võimalik Maa orbiidile viia. Lisaks maksaks see miljardeid dollareid. (Loide)
    Tähesõdade programm oli kaugel reaalsest tulemusest ning seega paralleelselt arendati programmi, mida kutsuti tähesõdade pojaks (son of star wars). Tähesõdade poja eesmärk oli avastada vaenlase rakett enne õhku tõusmist ja see ennem kahjutuks teha. (Doward, 2011)
    Kokkuvõte
    Käesolev referaat rääkis tuumapommidest ja nende kasutamisest külmas sõjas. Sain teada et testiti väga palju tuumapomme ja erinevaid huvitavaid fakte nendest . Tuumapommide väljatöötamiseks kulutasid riigid miljardeid. Küsimus on, et kas seda on vaja? Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu tuumaarsenalidesse kuhjus tuumalõhkeainet piisavalt hävitamiseks elu Maal.
    ''Ainuke takistus, mis paneb kõiki võimalikke alustajaid mõtlema, on asjaolu, et tuumasõjas ei ole võitjaid.'' - Rein-Karl Loide.
    Kasutatud allikad
    Õun, M (2008). Maailmalõpu relvad. Tallinn: Tehnikamaailm
    Maran, K (28.03.18) Graafik : mis on vesinikupomm, mille Põhja-Korea väidetavalt lõhkas? (04.12.2017)
    https://heureka.postimees.ee/4232327/graafik-mis-on-vesinikupomm-mille-pohja-korea-vaidetavalt-lohkas
    Tuumapomm https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/tuumapo mm (27.03.2018)
    Hein, I-K (27.03.2018) Millised riigid kuuluvad «tuumarelvaklubisse»? https://elu24.postimees.ee/698632/millised-riigid-kuuluvad-tuumarelvaklubisse (11.01.2012)
    Loo, S (01.04.2018) Pilguheit ajalukku – Manhattani projekt. https://www.telegram.ee/maailm/pilguheit-ajalukku-manhattani-projekt (15.08.2013)
    Sci/ Tech - Neutron bomb: Why ' clean ' is deadly http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/395689.st m (01.04.2018)
    Loide, R-K (31.03.2018) Tuumapomm. http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel596_588.html

    Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test. https://learning.blogs.nytimes.com/2011/11/01/nov-1-1952-first-hydrogen-bomb-test/ (31.03.2018)


    The Gadget, the first atomic bomb, 1945. https://rarehistoricalphotos.com/gadget-first-atomic-bomb/ (01.04.2018)

    Maailmas toimunud tuumakatsetused. https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/maailmas-toimunud-tuumakatsetused (31.03.2018)


    Vaher, Ü (08.05.2012) Tuumakatsetused= surmatants . https://www.tehnikamaailm.ee/tuumakatsetused-surmatants/ (30.04.2018)
    McFadden, R (31.03.2018) Samuel T. Cohen, Neutron Bomb Inventor , Dies at 89. https://www.nytimes.com/2010/12/02/us/02cohen.html?pagewanted=all (01.12.2010)
    Loide R-K (03.04.2018) http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel795_786.html
    Ballistiline rakett. https://en.wikipedia.org/wiki/Ballistic_missile
    Ballistilise raketi trajektoor. https://www.quora.com/How-ballistic-missile-works
    Doward, J (04.04.18) Son of star wars https://www.theguardian.com/science/2011/jun/18/son-star-wars (18.06.2011)
    Lisa 1. Ballistilise raketi trajektoor
  • Vasakule Paremale
    Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #1 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #2 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #3 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #4 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #5 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #6 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #7 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #8 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #9 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #10 Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katariina.ingerma Õppematerjali autor
    Referaat tumapommidest

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tuumapomm
    16
    ppt

    Tuumapomm

    Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi

    Füüsika
    Tuumapomm-Referaat
    12
    doc

    Tuumapomm (Referaat)

    ............................................................................................. 12 SISSEJUHATUS Referaadi teema on tuumarelva sünd. Minu referaat sisaldab tuumapommi sündi ja arengut USA-s ning NSV Liidus. Tuumarelva ülesehitust ning tuumareaktsiooni ja tuumariike. Täpsemalt sisaldab see andmeid esimeste tuumarelvade ja nende katsetuste kohta USA-s ja NSV Liidus. Esimeste tuumapommide andmeid ja seda kus seda kasutati. Tuumapommide arengukäiku, milleni esimesed tuumapommid lõpuks arenesid. Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S

    Riigikaitse
    Sinise planeedi projekt
    110
    pdf

    Sinise planeedi projekt

    piiratakse MAJIC-u poolt ümber, kaasaarvatud dissidendid, ja nad paigutatakse koondus- laagritesse. PRESS, raadio ja TV riigistatakse ja allutatakse kontrollile. Kui keegi üritab vastu hakata, siis ta arreteeritakse või tapetakse. ¾ MAJIC-u SALARELVAD TULNUKATE VASTU Kuigi paremaid relvi arendatakse iga päev, siis järgnevad paar relva on originaalselt loodud. GABRIEL on projekt, mis arendab välja kõrgsagedusel pulseeriva heli genereeriva relva. On öeldud, et see relv on efektiivne tulnukate laevade vastu ja nende kiirgusrelvade vastu. GABRIEL-i projekti detailsed kirjeldused näitavad, et projekti koosseisus on ka kõrgsagedus- likud mikrolaine projektorid. JOSHUA on projekt, mis arendas välja madalsagedusel pulseeriva heli genereeriva relva. See relv arendati välja ja pandi kokku Ling Tempco Vought-is Anaheim-is, California-s. On kirjel- datud, et see suudab suvalise inimese ehitatud struktuuri maani hävitada 3 kilomeetri kaugu- selt

    Filosoofia
    Riigikaitse õpik
    192
    pdf

    Riigikaitse õpik

    .........18 Okupatsiooniarmee kohalolek ...................................................................20 2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid ................................................. 22 Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ................................................... 22 Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ..................................................... 23 Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorism ja massihävitusrelvad ..................................................................25 Relvakonfliktide ja sõdade tunnused ....................................................... 26 3. Eesti riigikaitse üldine korraldus ...................................................... 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30

    Riigiõpetus
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

    Üldpsühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun