Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõda aastal 2030 (0)

1 Hindamata
Punktid
Sõda aastal 2030
On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust , et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette.
Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud . Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud, et mul tuleb ilmuda paari päeva pärast samasse kohta kust mind peale korjati kui oli aeg kaitseväkke minna. Kohe tulid meelde ajad kui olin umbes 20 aastane noormees kes koos teiste sõduritega teenis aega Tapal. Asi tundus huvtav ning ma jäind seda päeva ootama mil mul tuleb sinna naasta.
Paar päeva möödus kiiresti ning oligi käes päev mil tuli ilmuda kokkulepitud kohta. Sinna jõudes nägin ma paljusid samu nägusid kes olid seal ka 10 aastat tagasi.. Bussis oli meil jutuainet palju. Tuletasime meelde vanu aegu ja uurisime kellel kuidas vahepeal läinud on. Jõudes Tapa sõjaväelinnakusse määrati meid taas kokku vanade rühmakaaslastega. See koht tundus väga tuttavana, kuid oli samas siiski kuidagi võõras. Läbi olid viidud tohutud muudatused ja uuendused. Ringi liikusid täiesti uued masinad ja kasarmud olid suuremad ja neid oli juurde tekkinud tohutus koguses. Samuti oli valmis ehitatud uus lennuväli kus laiusid suure tühja põllu asemel suured angaarid mis olid pungil täis igasugu lennumasinaid.
Esmane ülevaade tehtud, viidi meid lattu kus anti meile kätte meie varustus . Meid pani imestama see, et kõik toimus palju kiiremini ja kuskil laos ei olnud näha ühtegi hingelist. Süsteem toimis väga lihtsalt, tuli sisestada oma nimi ning juba tuli robot vajalike asjadega kohale. Asjad käes, viidi meid kasarmusse. Sel hetkel ei teadnud me veel keegi mis tegelikult toimumas oli. Käisime rühmaga söömas ja jäime uut päeva ootama. Hommikul aeti meid varakult üles. Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda.
Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad . Sõitsime positsioonile ning jäime ootama uusi korraldusi. Raadioside toimus läbi kõrvaklappide mis kõigile oli jagatud. Sidevalvet enam ei pidanud mehitama. Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager . Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaaži taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaž maastikuga.
Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me eemal lendamas mingit imelikku masinat mis kadus sama kiirelt ja ootamatult nagu ta ka ilmus. 5 minuti pärast lendas meie kohalt üle vastase lennumasin . Midagi nii kiiret ja helitut polnud me keegi kunagi näinud. Me proovisime ta sihikule saada oma raketiga, kuid see ei õnnestunud kuna masin ei kiirganud välja soojust. Me sattusime hetkeks paanikasse, kuid siis tuli meelde, et meile olid kasutusele tulnud ka uut tüüpi raketid mis oli juhitavad puldist. Jäimegi ootama uut vastase tulekut. Me ei pidanud ootama seda kaua. Lasime raketi välja ning juhtisime selle vastase lennukile järgi. See oli sama lihtne nagu puldiautoga sõitmine. Rakett lendas pihta ja me kõik hõiskasime rõõmust. Niimoodi hävitasime me mitmeid vastase luurelennukeid.
Ühel ööl avati meie pihta metsast tuli. Asusime kohe andma vastutuld. Andsime oma automaatidest tuld niiet vintrauad helkisid kuumusest. Relvad ja padrunid olid arenendatud selliseks , et rullikut relva peal keerates oli võimalik vahetada padruni efekti. Sai lasta nii tavalisi padruneid, trassereid kui ka väikese kaliibriseid mürske. Tulevahetus oli kõva, kuid vastane osutas väga suurt vastupanu ja me olime sunnitud minema masinatele ja taganema. Siis avati meie pihta tuli ka paremalt küljetl. Nupuvajutusega tekkis masinatele peale soomustatud kiht ja me kihutasime vastase tule alt minema. Olime jõudnud ohutumasse alasse ja tegime seal peatuse. Pidasime veidi aega plaani ja otsustasime, et nii seda asja jätta ei saa, et vastane meid nii minema peletas. Lasime lendu luuredrooni ja luurasime välja vastase positsiooni. Mõne tunni pärast olime juba vaenlasel selja taga. Avasime nende pihta tule. Nad ei suutnud meile vastu panna ja andsid alla. Ellu jäänud vastased sidusime me kinni ja viisime nad linnakusse. Tuli välja, et me olime kinni püüdnud väga tähtsa vastase juhi.
Järgmisel päeval kutsuti kõik meie 1. raketirühma võtlejad kokku. Meile anti uued pidulikud vormid. Seejärel saadeti meid riviplatsile kuhu oli üles rivistatud väga palju sõdureid. Meile oli korraldatud pidulik rivistus ning meid autasustati aumärgiga. See tekitas meis kõigis võimsa tunde ning me olime kindlad, et kui ka edaspidi kõik nii edukalt läheb võidame me sõja kiirelt ilma suuremate kahjudeta.
Sõda aastal 2030 #1 Sõda aastal 2030 #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tom5143123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sõda aastal 2030
2
odt

Sõda aastal 2030

Sõda aastal 2030 On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust, et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette.

Ühiskonnaõpetus
Reis Hispaaniasse
18
doc

Reis Hispaaniasse

Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvates oli see huvitav reis, sellepärast tah

Kirjandus
Prantsusmaa Võõrleegion
12
doc

Prantsusmaa Võõrleegion

alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste seiklejate ja isegi kurjategijate varjupaigana, siis muutus olukord täielikult viimase sõja ajal ja selle järel. Parast sõda, kui Prantsusmaal tuli uuesti hakata valitsema tema endise impeeriumi alasid, oli selleks tarvis suuremat ja värsket sõjaväge korrahoidmiseks vastsetel territooriumidel Kaug- ldas ja Aafrikas. Sõda läbiteinud või sõjavangist lahti saanud prantslastel ei olnud enam isu kauem mundrit kanda ja nii kannatas sõjavägi meeste puudust. Olukord oli aga kriitiline kõigis endistes kolooniates, kus marksistid tegid propagandat kapitalistliku kolonialismi vastu ja õhutasid pärismaalasi üles

Ajalugu
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

õpilast. 10. klassi õpilaste seas osutus populaarseimaks majandussuund, millele järgnes humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas oli populaarseim jällegi humanitaarsuund, populaarsuselt järgmised loodussuund ja majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on iga aasta erinevate huvidega. (Õuemaa 2013) Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone pühitseti 31. augustil 2013. aastal ning avaaktus toimus 1. septembril (Tobias. Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega. Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja

Ühiskond
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

monumenti kui ungarlaste võimu sümbolit maha võtta ning alavääristada. Ungarlased, keda Transilvaanias on 2 miljonit, pole ainus etniline vähemus. Alates 12. sajandist asustati sõdadest ja epideemiatest laastatud Transilvaania aladele sakse, kes said Ungari kuningatelt teatavaid privileege, näiteks võisid nad rajada vabu linnu. Transilvaania mägises kaguosas võib kohata erineva romaniseerituse tasemega saksi, svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast 1990. aastat on Transilvaaniast lahkunud ligemale 95% sakslastest; praegu on neid 60 - 70 tuhat. On endisi saksi külasid, mis on täielikult asustatud mustlastega. Saksakeelsed koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest

Geograafia
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun