Sõda aastal 2030 (0)

Sõda aastal 2030
On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust , et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette.
Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud . Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud, et mul tuleb ilmuda paari päeva pärast samasse kohta kust mind peale korjati kui oli aeg kaitseväkke minna. Kohe tulid meelde ajad kui olin umbes 20 aastane noormees kes koos teiste sõduritega teenis aega Tapal. Asi tundus huvtav ning ma jäind seda päeva ootama mil mul tuleb sinna naasta.
Paar päeva möödus kiiresti ning oligi käes päev mil tuli ilmuda kokkulepitud kohta. Sinna jõudes nägin ma paljusid samu nägusid kes olid seal ka 10 aastat tagasi.. Bussis oli meil jutuainet palju. Tuletasime meelde vanu aegu ja uurisime kellel kuidas vahepeal läinud on. Jõudes Tapa sõjaväelinnakusse määrati meid taas kokku vanade rühmakaaslastega. See koht tundus väga tuttavana, kuid oli samas siiski kuidagi võõras. Läbi olid viidud tohutud muudatused ja uuendused. Ringi liikusid täiesti uued masinad ja kasarmud olid suuremad ja neid oli juurde tekkinud tohutus koguses. Samuti oli valmis ehitatud uus lennuväli kus laiusid suure tühja põllu asemel suured angaarid mis olid pungil täis igasugu lennumasinaid.
Esmane ülevaade tehtud, viidi meid lattu kus anti meile kätte meie varustus . Meid pani imestama see, et kõik toimus palju kiiremini ja kuskil laos ei olnud näha ühtegi hingelist. Süsteem toimis väga lihtsalt, tuli sisestada oma nimi ning juba tuli robot vajalike asjadega kohale. Asjad käes, viidi meid kasarmusse. Sel hetkel ei teadnud me veel keegi mis tegelikult toimumas oli. Käisime rühmaga söömas ja jäime uut päeva ootama. Hommikul aeti meid varakult üles. Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda.
Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad . Sõitsime positsioonile ning jäime ootama uusi korraldusi. Raadioside toimus läbi kõrvaklappide mis kõigile oli jagatud. Sidevalvet enam ei pidanud mehitama. Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager . Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaaži taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaž maastikuga.
Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me eemal lendamas mingit imelikku masinat mis kadus sama kiirelt ja ootamatult nagu ta ka ilmus. 5 minuti pärast lendas meie kohalt üle vastase lennumasin . Midagi nii kiiret ja helitut polnud me keegi kunagi näinud. Me proovisime ta sihikule saada oma raketiga, kuid see ei õnnestunud kuna masin ei kiirganud välja soojust. Me sattusime hetkeks paanikasse, kuid siis tuli meelde, et meile olid kasutusele tulnud ka uut tüüpi raketid mis oli juhitavad puldist. Jäimegi ootama uut vastase tulekut. Me ei pidanud ootama seda kaua. Lasime raketi välja ning juhtisime selle vastase lennukile järgi. See oli sama lihtne nagu puldiautoga sõitmine. Rakett lendas pihta ja me kõik hõiskasime rõõmust. Niimoodi hävitasime me mitmeid vastase luurelennukeid.
Ühel ööl avati meie pihta metsast tuli. Asusime kohe andma vastutuld. Andsime oma automaatidest tuld niiet vintrauad helkisid kuumusest. Relvad ja padrunid olid arenendatud selliseks , et rullikut relva peal keerates oli võimalik vahetada padruni efekti. Sai lasta nii tavalisi padruneid, trassereid kui ka väikese kaliibriseid mürske. Tulevahetus oli kõva, kuid vastane osutas väga suurt vastupanu ja me olime sunnitud minema masinatele ja taganema. Siis avati meie pihta tuli ka paremalt küljetl. Nupuvajutusega tekkis masinatele peale soomustatud kiht ja me kihutasime vastase tule alt minema. Olime jõudnud ohutumasse alasse ja tegime seal peatuse. Pidasime veidi aega plaani ja otsustasime, et nii seda asja jätta ei saa, et vastane meid nii minema peletas. Lasime lendu luuredrooni ja luurasime välja vastase positsiooni. Mõne tunni pärast olime juba vaenlasel selja taga. Avasime nende pihta tule. Nad ei suutnud meile vastu panna ja andsid alla. Ellu jäänud vastased sidusime me kinni ja viisime nad linnakusse. Tuli välja, et me olime kinni püüdnud väga tähtsa vastase juhi.
Järgmisel päeval kutsuti kõik meie 1. raketirühma võtlejad kokku. Meile anti uued pidulikud vormid. Seejärel saadeti meid riviplatsile kuhu oli üles rivistatud väga palju sõdureid. Meile oli korraldatud pidulik rivistus ning meid autasustati aumärgiga. See tekitas meis kõigis võimsa tunde ning me olime kindlad, et kui ka edaspidi kõik nii edukalt läheb võidame me sõja kiirelt ilma suuremate kahjudeta.