AJALUGU Kodutöö nr 4 (0)

 
1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. 
Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks 
ennast mugavalt ja hästi.  
Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi 
täht-tähelist rakendamist.  
Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid  
silmas paikkonnas puhuvaid tuuli . Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt 
laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga 
renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 
 
2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid.  
Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus 
tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. 
Tänavavõrguna rakendati radiaal -ja ringtänavate süsteemi. 
Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka 
laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid 
planeeritud täisnurkse põhiplaaniga hooned, sinna kavandati ka 
haldushooned ja katedraal.  
 
 Pietro Cataneo ja Cataneo linn - lähtusid uue linna loomisel 
inimfiguurist. Cataneo ideaallinna plaan koosnes regulaarsete 
tänavatega liigendatud linnast, mille kümnenurkne põhiplaan 
oli selliste proportsioonidega, et sinna mahtus vabalt ära 
laialisirutatud jäsemetega inimfiguur , kelle pea kohal asus 
viisnurkne tsitadell. 
 
Palma Nuova - See Veneetsia lähistel asuv kindlus rajati täiesti 
lagedale ühetasasele paigale ning kujutab endast ideaallinna 
igavaimat varianti – peamagistraal, peaväljak, 6 linnaväljakut ning 
radiaalne ühetaolisi hoonekvartaleid soosiv tänavavõrk.  
 
 
3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade 
projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 
Kõige paremini rakendati renessanssiideid Itaalias. 
Tänu utoopilistele ideedele hakati mõtisklema linnast kui üldisest ja üritati lahendada 
kuidas elukeskkonda mugavamaks ja meeldivamaks teha.  
Renessansiajastul hakati väljakut käsitlema kui ansambli ühte osa, mis läheduses 
paikneva arhitektuuriga moodustas ühtse linnaruumi. Üldiselt Renessanssi linnade 
arhitektuur oli ehitatud ühtse tevikuna, mida rõhutasid suured väljakud ja pargid. 
Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid 
muutusid sümmeetrilisteks. 
Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja 
üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak , mis muutus 
tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja 
kohtumiseks.  
Linnad olid süsteemsed, korrapärased, kompaktsed ja sümmeetrilised. 
Ideaallinnade loomisel oli oluline humanismi ja sotsialismi käsitlemine. 
Linnaplaneerimisega hakkasid tegelema filosoofid ja kunstnikud , tänu sellele linnad 
muutusid funktsionaalseteks ja mugavateks.