Retsensioon La traviata ,,La traviata" oli esimene ooper mida ma vaatamas käisin. Minu arvates sobis see väga hästi esimeseks korraks. Etenduse sisu ei olnud igav ja tegevust oli palju. Oli selgesti näha ,et lavakaunistuste ja näitlejate rõivastega oli palju vaeva nähtud. Lavakaunistused oli minuarvates kõige huvitavamad esimeses ja kolmandas vaatuses. Nende vaatuste lavakaunistused meeldisid mulle ,sest need sobisid sinna ,esimeses vaatuses oli tegemist mingisuguse balliruumiga mille keskel oli purskkaev ja mida ümbritsesid peeglid mis omakorda tekitasid hea effekti. Kolmandas vaatuses oli kujutatud peategelase Violetta magamistuba ,lava keskel oli looridega voodi ja selle kõrval oli pisike laud ning tool. Teise vaatuse lavakaunistus ei meeldinud mulle eriti ,sest tegemist oli hooviga ja see ei olnud neil just kõige paremini valmistatud.Näitlejate rõivastus oli...
EVANESCENCE Kose Gümnaasium Katre Sarv 8b Evanescence on rokk rokkbänd, mis asutati Arkansases aastal 1995 laulja/pianisti Amy Lee ja kitarrist Ben Moody poolt. 2003 aastal andis bänd välja täispika albumi ,,Fallen". See album müüs rohkem kui 15 miljonit eksemplari üle maailma ja aitas neil võita ka Grammy auhinna. Aasta hiljem väljastas Evanescence oma esimese live albumi, mis müüs üle miljoni eksemplari üle kogu maailma. 2006 aastal tegid nad oma teise stuudio albumi mis müüs rohkem kui 5 miljonit eksemplari üle maailma. Bänd on läbi elanud palju muutusi, näiteks kaas-asutaja Ben Moody lahkus keset tuuri 2003 aastal, talle järgnesid ka bassist Will Boyd, kes lahkus 2006 aasta keskel, kitarrist John LeCompt ja trummar Rocky Gray, kes lahkusid 2007 aastal. Amy Lee ja Ben Moody kohtusid noortelaagris aastal 1994. Nende ...
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv) õpetus akordidest. Dissoneeriv ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne.
docstxt/125889220913057.txt
Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva
GEORGE GERSHWIN (18981937) George Gershwin sündis 26. septembril 1898 Brooklynis, New Yorgis. Ta oli üks esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate ,,tööriistana" näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. Ameerika helilooja number üks tegi ajalugu ühendades sümfoonilise muusika dzässiga. Ooper "Porgy ja Bess" (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel. Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika (popular music) rajaja Irving Berlini looming. 16-aastaselt töötas ta muusikaäris ostjatele uusi laule klaveril ette mängides. 1916. aastal pääses esimene tema enda lugu trükki. 1918 kukkus Gershwini esimene muusikal
Harf on näppkeelpill. Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pillil looklevad ülaosa, kaela küljes asuvate haalestusverbilid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur ku...
Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad...
Impressionism impressiivne improvisatsioon Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas. Tuntuimad impressionismi ajastu muusikud on Claude Debussy ja Maurice Ravel. Impressionism, kui kunstivool
Mulle isegi täitsa meeldis, et laulud olid eesti keeles, sest siis oli seda palju huvitavam jälgida, kuigi eestikeelsed read ei kõlanud vahepeal kuigi hästi. Eestikeelne laul oli sellepärast huvitav, et tavaliselt kui ooperit lauldakse, siis eestikeelne tõlge on päris pikalt üks ja sama, kuigi laulja võib öelda tegelikult vahepeal ka midagi muud. Seal kasutati ka massistseene, kus inimesed laulsid nii, nagu nad oleksid kõik hüpnoosis. Muusika ei olnud terve ooperi jooksul kordagi rõõmus. See oli kogu aeg kurjakuulutav ja kurvameelne. See oli ka üks asi, mida ma esimest korda nägin. Mulle ei meeldinud see, et ooperis ei olnud mitte ühtegi meeldejäävat viisi ega meloodiat, kõik lihtsalt lauldi järjest ära. Oli ka väga palju selliseid kohti, kus orkester vaikis ja solist pidi vaikuses oma read ära laulma. Teine asi oli see, et tegevus oli väga üksluine ja etteaimatav.
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis.
pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa) Missa solemnis pidulik missa Ooper tekkis itaalias 16-17 sajandi vahetusel ja on muusikaline lavateos, kus kogu libretot lauldakse Oratoorium vokaal-instrumentaalteos koorile, solistile ja orkestrile Passion oratooriumi lähedane vokaal-instrumentaal teos solistile, koorile ja orkestrile, sisuks Kristuse kannatused
Heinrich Schütz (8. oktoober 1585 Köstritz 6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja organist. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kuj...
rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM (Eesti Rahvusmeeskoor). Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid
mänginud. Kord oli tüdrukute ansambli käes. Pärast järjekordse laste järjejutu kuulamist hakkasid nad mängima. Nemad esitasid viis teost: H.J. Gauntlett´i ,,Kord Taaveti linnas," D. Rose´i ,,Holiday For Strings," P.McKleen´i ,,Õnnistus," saksa rahvaviis ,,Mängutoos" ja A.L. Webber´i ,,Memory." Esimene lugu meeldis mulle endalegi imestuseks hämmastavalt palju. Varieerusid pehmemad toonid teravamatega. Teine lugu tekitas mõnusa talvetunde. Taustaks oli vahepeal saanisõidu rütmiga muusika. Kolmas lugu seevastu oli väga rahulik ja meloodiline. Viimane pala, ,,Mängutoos," tekitas ehtsa tunde, nagu olekski avanud mängutoosi, kus sees hakkas baleriin keerlema. Viies lugu, mis nad esitasid, oli Webberi ,,Memory". Nende esitusel ei olnud midagi viga, kuid minu arvamus on, et kellamängule see lugu lihtsalt ei sobi. Minu arvates on see võimas lugu ja esitama peaks seda pigem suur ja võimas sümfooniaorkester. Mis mulle
Aba Taano Kontsert toimus 14. novembril Pärnu kontserdimajas. Aba Taano on vokaalansambel, mille koosseisu kuuluvad Harriett Nabaale (sopran), Joan Nakandi (metsosopran), David Kutumba (tenor), Derick Ssenteza (bass) ja Steven Kibira (bass). Nad on pärit Ugandast, vanimast sealsest koorist Natumayini. See koor on andnud üle 250 kontserdi. Aba Taano on lugandakeelne sõna, mis tähendab number viite. Nad elavad Ugandas ja laulavad suahiili, luganda, fangi, suulu, lutoro, acholi ja teistes esivanemate keeltes. Esimene laul, mis mulle ka kõige rohkem meeldis, oli zulu keelne ,,Sebolande Lama." See algas nii, et kui saal pimedaks läks, siis hakkasid kostuma igasugused looma ja linnu hääled. Alguses tundus, et neid lastakse nagu plaadi pealt, aga nii ikkagi ei olnud, vaid ansambli liikmed ise suutsid ilma tehniliste vahenditeta neid hääli teha. Silma torkas nende väga hea rütmi tunnetus. Nad trampis...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Viini Veri Kontserdi analüüs 11b klass Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................3 OSATÄITJAD .........................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ..............................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU .................................................................6 KOKKUVÕTE ........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II o...
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3
Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de
AIDA I: 1.pilt Vaarao lossis Memphises. Egiptlased on olnud võidukad sõjas etiooplaste vastu. Etioopia kuninga tütrest Aidast on saanud orjatar vaarao majas, kuid tema kuninglikku päritolu ei teata. Aidat on hakanud armastama Egiptuse noor väepealik Radames. Ka Aida armastab teda. Kuid Radamest armastab ta vaarao tütar, uhke ja võimukas Amneris. Memphissesse saabus ärev teade: etiooplased on koondanud oma väed ja alustanud sõjakäiku. Egiptuse vägede juhiks saab Radames, nii on jumalanna Isise tahe. Vaimustusega tervitab rahvas noort väejuhti. Ainult Aida ei rõõmusta. Ta ei suuda palvetada Radamase eest, sest soovides edu ja võimutu temale, tunneks ta end süüdi kodumaa ees. 2.pilt Templis. Piduliku rituaaliga pühitsetakse Radames väejuhiks II vaatus Ümbritsetuna lähikondseist valmistub Amneris Radamese pidulikuks vastuvõtuks, mis toimub pärast Egiptuse vägede hiilgavat võitu. Aida ei ole ...
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat
II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses esimese osa meeleolus, kuid muutus seejärel tantsulisemaks.Seegi oli vaid mõneks hetkeks ja hiljem tekitas jällegi esimese osa meeleolu.Meeldis II osa juures see hea kõla ja pinev lõpp ning hea oli jälgida pillimängijate osavust. III osa Andante jätkus teise osa pinevus , muusikas on tunda kurbust.Hiljem muutub see selliseks piinlevaks ja kordub jälle. IV osa Lento jätkas sealt, kust esimene lõppes ja hirmu tunneb on jällegi muusikas.Muusika oli vali ja hea kõlaga ning süngus ning tunduv võitlus jõudis publikusse.Selle järgnes vaikus. V osa Moderato Pastorale on tunda kergust ja väikest rahulolu, kuid süngus ei taha ära kaduda. Hiljem kergus ikkagi jätkub ja lõpuks saavutab rahulolu. Minu meelest lõpp oli nagu suurepärane, tekitas häid emotsioone ja endaski rahulolu. Muusikud suutsid anda edasi autori soovitud emotsiooni ja neil see õnnestus. Miinuseks võib pidada suhteliselt väikest auditooriumi ja see
Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne. Klaveriteosed: Prelüüdid2, Lastenurk, Estambid, Kujundid, Etüüdid 1 ooper : ''Pelleas ja melisande'' MAURICE RAVEL Isa oli prantslane, ema baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse.
H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19.saj aga romantism. Romantikud ja heliloojad hakkasid koguma rahvamuusikat, rahvakunsti ning seda oma loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele
oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese
sümfoonia. Hilisloomingu- perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid tema oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tema muusika kõige iseloomulikumateks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte ning pateetilisust ja heroilisust. Romantilise perioodi heliloojad peavad Beethovenit eeskujuks. 19. sajandi I veerand on Beethoveni ajastu. Suur osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. 1) Sümfoonia On teinud 9 sümfooniat, tema sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele
Antiikajastu. Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule.
Soengud olid kõigil nii uhked ja ilusad. Meestel seevastu oli kõigil korralik ülikond seljas. Just kostüümide pärast mulle ehk jääbki see ooper kõige enam meelde. Kusagilt kuulsin, et mida väljend: ,,kolm apelsini" tegelikult tähendab. See pidi tähendama usku, lootust ning armastust. See on minu jaoks väga huvitav fakt. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et paremat ooperit ei oskakski ma tahta. Kõik oli täpselt paigas. Osatäitjad, kostüümid, orkester, süzee ning muusika.. kõik oli super. Peab ütlema, et midagi suurejoonelisemat ja meeldejäävamat polegi ma veel oma elus näinud. Soovitan kindlasti kõigile ja igas vanuses inimestele ning lähen kindlasti ka ise seda teinekord uuesti vaatama. Brigitta Pärni 12b.
ALGUS Reggaeton on pärit ladina urbani muusikast · · Algselt, 1990. keskel, kutsuti seda Panamas`hipaaniakeelseks reggae'ks. Hiljem, kui see levis Puerto Rico'sse, sai alguse uus stiil, mida nüüd tuntakse reggaeton'i nime all. Reggaeton on segu Jamaica muusikast, mida mõjutavad reggae ja dancehall, samuti ka · Ladina-Ameerika rütmidest nagu näiteks: bomba, plena, salsa, latin pop ja bachata. · Reggaeton'i on veel sisse segatud hip hop, kaasaegne R&B ja elektroonika.Kuid see stiil on suures osas ka segu räppimisest ja hipaaniakeelsest laulust . ALUSEPANIJA See zanr on laiemalt levinud suurtemates latiinode kogukondades USAs ja muidugi ka · Ladina-Ameerikas. Kuigi see võtab eeskuju hip hopist ja Jamaica dancehall'ist, siis reggaeton pole nende kumbki hispaaniakeelne versioon. Reggaetonis on oma kindel biit ja rütm. Shabba Ranks oli esimene kes kuulutas seda suuremale rahvale (1990-ndad). · Reggaetonile on iseloomulik...
konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,
septembril 1874.aastal Viinis Samueli ja Pauline Schönbergi pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid. Tema isa Samuel suri 1889.aastal kopsupõletikku. 1.2 Pangaametnik ja esimesed teosed 1891. aasta 22.jaanuaril alustas õpipoisi ametit erapangas Werner & Co. 1894. aastal kohtus Arnold Alexander Zemilinsky'ga diletantide orkestris Polymonhia. Zemilinskyst sai hiljem Arnoldi naise vend ja tema kui muusiku mänedzer
Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana.
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Nat King Cole(1919-1965) Rebecca Karo 9a Nat King Cole Nat King Cole oli USA jazzpianist ja laulja Ta pärisnimi oli Nathaniel Adams Coles Ta alustas esinemisi juba teismelisena Edusammudega muusikamaailmas, jättis ta kooli pooleli Esialgu ta ei pidanud ennast heaks lauljaks, esines vastu tahtmist Õppis jazzmuusikat, kirikumuusikat ja klassikalist muusikat Oli ahelsuitsetaja, ta oli veendunud, et suitsetamine muutiski ta hääle madalaks, st ta suitsetas meelega. Hiljem suri kopsuvähki Lapsepõlv Ta sündis Montgomerys, kus ta isa töötas lihunikuna. Hiljem kolis pere Chicagosse, kus Nati isast sai kirikuõpetaja ja emast kiriku organist. Natile meeldis õhtuti kodust välja hiilida ja jazzmuusikuid kuulamas käia, sealhulgas Loius Armstrongigi. Esinemist alustas ta 1930. aastate keskel,oma esimese lindistuse tegi ta koos oma vennaga...
Kontserdi arvustus Mina käisin 24. novemberil Estonia kontserdi saalis Põhjamaade Sümfooniaorkester Kohtumispaik Eesti kontserdil, dirigent oli Anu Tali. Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mi...
Sisukord: 1.Joel Sebunjo. 2.Minu arvamus. 3.Kokkuvõte. Joel Sebunjo Joel Sebunjo on noor andekas multi-instrumentalist ja laulja, sündinud ja elanud siiani peamiselt Ugandas. Stiililiselt on tema muusika mitmekesine, peegeldades zanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. Ta on üks hilisemaid avastusi Uganda maailmamuusikas ning andnud viimase kahe aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid Euroopas ja Aasias, mänginud ühel laval koos Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaledi, Etran Finatawa, Baba Maal & Salif Keita`ga. Sebunjo kasvas üles Ugandas, õppides rahvamuusika pille nagu endongo, amandinda ja kalimba. Hiljem ta uurinud ja õppinud kora`t ning Lääne-Aafrika
Kuressaare Gümnaasium Retsensioon ``Meenutades Michael Jacksonit`` Liisa Lepik 10 A Kuressaare 2009 Kontsert toimus 29.oktoobril 2009 aastal Pärnu kontserdimajas.Michael Jacksoni repetuaare esitasid Uku Suviste,James Werts,Iris Vesik,Kristjan Kasearu,Jana Kask,Dave Benton,Lauri Pihlap ja Soul Militia. Kaasa lõid veel tantsugrupp Semiir,Dave Bentoni ansambel laiendatud kooseisus ja taustalauljad Dagmad Oja,Jelena Juzvik ning Raimondo Laikre.Esituses olid muusikageeniuse tuntumad hitid,nende hulgas ``Bad``, ``Thriller``, ``Billie Jean``, ``Man in the Mirror``,``Smooth Criminal``, ``Earth Song`` jmt. Arvestades kui kuulus oli Michael Jackson oli loomulikult väga palju rahvast. Kontsert oli täis üllatusi. Paljud kohad olid sellised kus tuli isegi pisar silma. Kui kontse...
Eesti rahvamuusika - kas hääbumas või elustumas? Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud ka tants. Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Kuna tänapäeval on muutunud inimeste eluviis ja kombed, muutunud on ka muusika kõla, esitamise olukorrad ja muu, siis on seetõttu mingil määral muutunud ka rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra
suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi naine, kes juhendas ka sellel kondserdil orkestrit ehk siis Anu Tali. Kontsert jättis mulle väga mõnusa tunde sisse, sest argipäeva, kus mind vaevas väike palavik, sobis see väga hästi. Sai end rahulikult lõdvaks lasta ning lihtsalt kuulata muusikat, mis tõesti on muusika. Samuti oli meeldiv külastada üle pika aja Estonia kontserdisaali, sest teades selle ehitusega seonduvat lugu, tekitab see minus alati erilise tunde.
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
Xb Veebruar 2008 KLASSITSISM MUUSIKA, SKULPTUUR, ARHIDEKTUUR JA KUNST Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel
kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Rahvamuusikaga tegelevaks folk-metal ansambliks on ka Metsatöll, ainuüksi nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente ning kogu nende olemine on väga (põlis)eestlaslik. Nende muusika läheb küll hard- muusika alla, aga nende laulude sõnad, värsijupid ja sajatused on rahavamuusika sugemetega. Mehed on laval võimsad ja vägevad, kes pole neid näinud-kuulnud, ei oska aimatagi, milliste meeste ja missuguse muusikaga tegu on. Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga
1749 tekkis Haydenil häälemurre, mille tagajärjel ei olnud ta võimeline enam koori kõrgeid noote laulma. Ta jäeti ilma tööta ja saadeti tänavale, ilma et tal oleks kodu kuhu minna. Haydenil oli head õnne ja ta sõber Johann Micheal Spangler võttis ta paariks kuuks enda juurde elama. Haydn alustas enda vabakutseline karjääri. Sellel vaevarikkal ajal oli Haydenil palju erinevaid töökohti, ta töötas muusika õpetajana , tänavalaulikuna ja 1752 aastal Itaalia helilooja Nicola Porpora toapoisi ja saatjana. Haydn on öelnud, et temalt õppis ta tõelisi heliteose põhitõdesid. Kui haydn oli kooripoiss, ei saanud ta tõsist koolitust muusika teooria ja kompositsiooni alal, milles ta tajus suurt lünka. Ta hakkas seda viga parandama töötades Johann Joseph Fuxi ja Carl Philipp Emanuel Bachi teoste kallal. Bachi tunnustas ta hiljem kui tähtsat mõju
Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päevad Sotimaal". Kontserdid toimusid Soti Parlamendis, Soti Kuninglikus Muusika- ja Draama-akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse ,,Kullervo" koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga). Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta
Kaks aastat hiljem avati kool ka Tartus. Arsise Kellade Koolis õpivad lapsed muusikat käsikellade abil. Nädalas on neli õppetundi: käsikellade ansamblimäng, klaverimäng, muusikalugu ja solfedzo. Käsikelladest Kellad on vallutanud terve maailma, kõik maad ja mered. Kellad on kõikjal. Olgu kuidas on, aga võttis siiski palju aastaid, enne kui nad muusikamaailma alistasid. Kuigi tänapäeval kasutatakse käsikelli üha enam nii muusikaõpetuses kui ka professionaalses praktikas, oli see instrument kaua aega muusikute poolt unustusse jäetud.Kuid nagu juba öeldud, on olukord muutumas. Kui soovite teada pisut kellade ajaloost klikake lingil üht-teist ajaloost. Käsikellade valmistamise kohta Malmarki kellatehases lugege kuidas neid tehakse.Käsikellamuusika alt aga leiate mõtteid kellade kasutusest muusikas. Üht-teist ajaloost Käsikellamuusika on tegelikult pärit Inglismaalt
Malena Ernman Pamela Liimer 12c Kuulanud (ja ka vaadanud) ära kõik Malena Ernmani koduleheküljel üleval olnud videod, võin öelda, et ta hämmastas mind sügavalt. Meeletult laia hääleulatusega naisterahvas kõneles mitte ainult hääle vaid ka zestide ning näoilmetega. Kogu tema esitus oli sügav ning jõudis minu, kui vaatajani. Kõige enam võlus mind tema tämber, mis oli väga jõuline nii madalatel kui kõrgetel nootidel. Madalatel nootidel oli vokaal tume ja võimas, samas kõrgetel ei murdunud ta hääl kordagi-see sillerdasi heledate nootidena kergelt ja mänglevalt üha edasi. Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii särtsakamaid kabareelaule, võimsat operetti, kui ka aeglast ja võluvat jazz'i. Ka oma videotel esitas ta erinevatest zanritest lugusid, lauldes nad ...
,,WEST SIDE STORY" 8. mätrsil 2005.a käisin Vanemuise suures majas vaatamas Ain Mäeotsa lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents ...
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis ...
,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist
vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon).
P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja orkestriga on salvestatud enamus lood. Suure tunnustusega: "Berliini missa", Te "Deum", Magnificat", "Litany", "Psalom", "Trisagion" jne. Olulisel kohal pausid, liturgia, ladina keel, keskaegse muusika mõju, dedekafoonia. Muusika baseerubmoodsa helikunsti põhimittel terviklik, korrapäratus rütmis, ajastuväline muusika. Dmitri Sostakovits 1906-1975 Muusiku tee algab 9a klaverimängu õpingutega ning kohe proovis komponeerida. Vanemad suhtusid hästi kuid naljatades. 13a astub peterburi konserv-sse, klaveri ja kompos klassi. 1ne tuntus klaveritsükkliga "3 fantastilist tanrsu". Tõeline kuulsus esimese sümfooniaga1926. jätkab helilooja, pianisti ja dirigendina, loometöö võtab
5 Sir Arthur Sullivan'i pilti vaata Lisa 4 7 KOKKUVÕTE Seda uurimistööd koostama hakates püstitasin ma endale selle tööga seoses põhiliseks eesmärgiks välja uurida opereti tekke- ja arengulugu. Ning uurimistööd koostades see mul ka õnnestus. Oma töö otsustasin ma jagada kahte suurde alajaotusesse, esimene on definitsioonid ning teine opereti ajalugu. Esmalt üritasin ma välja tuua selle, mida üldse mõistetakse muusika termini ,,operett" all, ning mis on selle zanri põhilised ning tähtsaimad omadused ja erinevused põhiliselt ooperi ning muusikalidega. Nagu selgus on tegu n.ö. kerge ooperiga. Operett sarnaneb osalt nii ooperi kuid ka teiste, kergemate muusikazanritega, nagu muusikalid. Erinevused nende kolme vahel on tihti väga väikesed, mis teeb nende eristamise kohati väga keerukaks. Teises alajaotuses seadsin tähelepanu alla opereti tekke ning arengu uurimise. Nagu selgus on operett tekkinud 19
"Sakala" teavitas lugejaid, mis asi see pärimusa üldse on, sest inimesed ei teadnud - nii uus asi oli.Siis kirjutas Aivar Trallmann, et "see on lühend sõnast pärimusmuusika. See on rahvamuusika, mitte rahva muusika - lahtine vaba käsitlus vastavalt mängija võimetele." Tookord astusid ülesse ansamblid JUSTAMENT, VÄIKESTE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, NORMAALNE SELTSKOND, TIIT KIKAS JA PEETER REBANE, JÄÄ-ÄÄR, ALLE-AA ja RAHVASTEPALL. Pidu kestis ühe päeva. Otsustati, et seda üritust peab jätkama ka järgnevatel aastatel. Samal päeval leidis aset ka teine Viljandi Folk Music Festivali ajaloo tähelepanuväärne sündmus - Viljandi Kultuurikolledzhi noorte rahvamuusikute algatusel loodi
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Bachi ja Händeli võrdlus Bach Händel 21. märts 1685 23.veebruar 1685 jäi 10-ne aastaselt orvuks isa suri Händel oli siis alles 12. pärisnes muusikute suguvõsast muusika oli vaid meelelahutus eluajal kuulsust ei leidnud kuulus oli juba noorukina ei käinud välismaal reisis väga palju pole ühtki ooperit pole ühtki kirikumuusika teost oetus sugulaste traditsioonidele(polüfooniline uusaegse karjääri mudel(homofooniline muusika) muusika) suri 1750.a. suri 1759.a. Sarnasused:
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil...
Heategevuskontsert ,,Uus algus" Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lu...
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROSSO- grupp soliste võistleb suurema orkestriga. 5
rohkem ussimaarjapäevana. Rahvasuus Esmakordselt peeti seda püha V saj. Jeruusalemmas. Järgnevalt hakati tähistama jumalaema sünnipäeva kirikupidude korraldamisega, mis on tavaks ka tänapeval. Õppeaasta esimesel nädalal otsustasin perega minna kontserdile, et nautida Neitsi Maarja kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid eesti heliloojate teoseid. Mõlemad pillimehed olid
Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. 20. sajandil muusikaelus on Bach aga olnud kindlasti üks kõige enam mänginud helilooja. Bash oli pärit Kesk- Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast, kus muusikalist haridust- paljude pillide valdamist ja kompositsiooni aluseid- jagasid noorele põlvkonnale tavaliselt isad, vanemad vennad, onud või teised sugulased. Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana
RETSENSIOON Mina käisin kuulamas Eesti pop-rock bändi Smilersit. Kontsert toimus 24 novembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Ürituse pealkiri oli ,,11 unustamatut õhtut" ja mängiti muusikapalu nende uuelt samanimeliselt albumilt. Kontsert meeldis, kuna see bänd meeldib mulle ja mulle meeldib neid kuulata, elamust lisasid veel küünlavalgus ja see, et kasutati erinevaid huvitavaid pille. Kontserdil oli kohal terve Smilersi koosseis ja lauldi muusikateoseid ja nii nagu nad ise ütlesid kontserdialgul, tegid nad kultuuri. Lauldi ja mängiti pille. Mõned laulud tekitasid rohkem mõtteid ning üldmulje oli muusikapaladest väga hea. Esimene laul millest pikemalt rääkida on ,,Sinine saatus" enne seda laulu esitamist räägiti pikalt kuidas see laul valmis sai ja kuidas tekkis mõtte selliseid sõnu ja viisi kirjutada. Pala esitati küll tavaliste pillidega, kitarri, bassi, süntesaatori ja trummidega. ...
Etendus oli minu jaoks alguses huvitav, sest viimati käisin balletti vaatamas 8 või enam aastat tagasi ja sellest midagi eriti ei mäletanud. Teise vaatluse keskel hakkas minu jaoks igavaks kiskuma, kuna minu arvates muutus etendus üksluiseks, aga ema jaoks muutus aina huvitavamaks. Minu jaoks kõige huvitavamaks osaks olid massistseenid, sest tavaliselt nendes osades oli rohkem aktiivsust ja tegevust. Üllatav oli minu jaoks oskus emotsioone väljendada muusika ja tantsu abil ilma ühtegi sõna lausumata. Väga hästi oli aru saada, mida osatäitjad mõtlevad või tunnevad, kuigi lõpus muutus just see igavaks ja oleks tahtnud ,,tavalist teatrit." Kokkuvõtteks võiks öelda, et etendus osutus oodatus huvitavamaks, aga igavaks jäi ikkagi.Tantsupidu oli Romeost ja Juliast igastahes etem. Ma oleks tahtnud näha rohkem särtsakust ja lavalist aktiivsust, mis olid võitlus stseenides. Minu jaoks oli etendus liiga aeglane ja veniv
Jõgeva Ühisgümnaasium Kontserdi arvustus Kontsert "Taevane Roos"- Ansambel Sõnajalg Eisi Kõiv Juhendaja: Karin Luik Jõgeva 2010 Aeg: 13.detsember 2009 kell 19.00 Koht: Vanemuise Kontserdisaal Koosseis: Viivi Sõnajalg Siiri Sõnajalg Andres Sõnajalg Oleg Sõnajalg Helikandjatele salvestatud looming: · Demod, promod: Closer (demo, 2009, CD ) · Tooted: Laulan loojale hümni (?, 1988, MC ) Nüüd mine (singel) (Prisma, 2004, CD ) Tulge kõik (?, 1988, MC ) Live Kontsert 2006 (Dynastia, 20...
aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert
kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljenduslaad,iseloomulik ooperile. Firenze ,,Camerata"- esimesed libretsistid ja ooperi heliloojad tegutsesid Cameratas. 1600. aastal "Eurydike" kuningale.
Millist sõnumit kannab klassikaline ja millist nüüdismuusika? Muusika on üks väga tähtis ja suur osa iga inimese elust. Iga ühel on oma muusikastiil, mis meeldib ja mis paneb süda lööma kiiremine, mis tõstab meeleolu ning mis rahustab. Muusikastiile on muidugi tohutult palju alustades klassikalisest muusikast ning lõpetades hip- hopiga. Mõni stiil on täitsa uus, aga mõni on püsinud ning populaarne olnud läbi aegade. Klassikaline muusika on just selline muusika, mis oli, on ja jääb aktuaalseks igas ajastus. Klassikaline muusika kannab endas püsivad väärtused põlvkonnast põlvkonda. Klassika ei lähe kunagi moest välja. Seda kuulati siis ja kuulatakse ka nüüd. Klassika kannab endas ka ilu, seda igavest ilu, mis kajastub iga helilooja loomingus. Ainult klassikaline muusika kõlab kõige ilusamini orkestri esitamisel, siis võib seda jääda tundide kaupa kuulama. Ühesõnaga
Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse
annaabi.ee 
