Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvo Pärt, Sostokovits (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvo Pärt 1935-...
Sünd Paides , muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis , H.Otsa ja V. Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv .s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline , õpingute aeg- 1963. “Solfedžo”, kantaat “Meie aed”, kaks sonatiini. 2 per: neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts “Pro et contra ”, kollaaž teemale BACH, sümf nr1 “Polüfooniline”, “Perpetum mobile ”, “Pari intervallo”, “Credo”. Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism . Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette “Tintinnabuli”.sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja –orkestriga on salvestatud enamus lood. Suure tunnustusega: “Berliini missa”, Te “ Deum ”, Magnificat”, “Litany”, “Psalom”, “Trisagion” jne. Olulisel kohal pausid , liturgia, ladina keel, keskaegse muusika mõju, dedekafoonia. Muusika baseerubmoodsa helikunsti põhimittel terviklik, korrapäratus rütmis, ajastuväline muusika.

Dmitri Šoštakovitš 1906-1975


Muusiku tee algab 9a klaverimängu õpingutega ning kohe proovis komponeerida. Vanemad suhtusid hästi kuid naljatades. 13a astub peterburi konserv-sse, klaveri ja kompos klassi. 1ne tuntus klaveritsükkliga “3 fantastilist tanrsu”. Tõeline kuulsus esimese sümfooniaga1926. jätkab helilooja , pianisti ja dirigendina , loometöö võtab palju aega, esinemised järjest harvemad . Oli Leningradi partioot, II msajal ei lahkunud blokaadirõngas linnast. Iims järel jätkab muusiku tegevust. Teda tuntakse üle kogu maailma, paljud organisatsioonid valinud ta auliikmeks, ntOxfordi ülikooliaudoktor. 1970 külastas tallinna.
LOOMING: on ulatuslik,mitmepalgeline. Eelkõige on Š sümfonist, peateoseks 15 sümf. Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid , miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika . 2 oratooriumi “ Poeem maast”. 2 kantaati “Üle kodumaa paistab päike”. Kooritsüklid “10 vene rahvalaulu”, “Leningradi süit”. On palju romansse, laule, monolooge. Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti “ Kuldne aeg”. 2ooperit “Katerina Izmailova”. Operett “ Moskva -Tšerjomušhi”, lavapildid “lask”, “Lutikas”, “Uudismaa”. Omaette väärtus filmimuuikal . “Kuningas Lear ”, “Kohtumine Elbel”, “Berliini langemine ”. Loomingus vahelduvad tõsine sisu, keeruline helikeel lihtsakoeliste kompositsioonidega. Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool.
Sergei Prokofjev 1891-1953
P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine. Ema oli musikaalne ning oli esimeseks õp. väikesele Sergeile. 5a. valmivad esimesed loomingulised katsetused . Asjatundjate soovitusel, kes nende kodu külastasid, pidi P hakkama õppima spetsialisti juures. Tema õp. saab Robert Glier.
13a. suundub Peterburgi, et jätkata õpinguid konservatooriumis. Õp. saavad A. Ljadov ja N. Rimski- Korsakov .
Konservatooriumis õpetati teda klassikaliste traditsioonide ja rangete kompositsiooni reeglite põhjaliku tundmise vaimus. See oli P-le selgelt vastumeelt, ta vajas uusi teravaid helikombinatsioone. Konservatooriumi õpiaeg venis 10le a-le( 1904 -14) kuid lõpptulemus oli hiilgav - 3lõpudiplomit.
1918 lahkub Venemaalt mõistmata seal toimuvaid revolutsioonilisi sündmusi. Poliitika jäi talle võõraks. Sõidab USA-sse, kuid hiljem asub elama Pr. Planeeritud kontsertreis muutub emigratsiooniks. Lõplikult naaseb NSV Liitu 1932. Siit peale elas tagasitõmbunult. Sureb samal aastal kui Stalin .

LOOMING


Loomingu periood jaguneb kolmeks: 1. 1914-18 õpiaastad 2. 1918-32 emigratsioon #. 1932-53 kodumaal.
P. oli originaalse stiiliga. Helikeel täis teravmeelsusi ja originaalseid ideid. Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised . Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust.
P. muusika hõlmab laia žanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tšellokontsert, 1tšellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: „Armastus 3apelsini vastu“; „Romeo& Julia “; „Simjan Kotho“; „Cinderella“ . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest. Tal on 7balletti: „Romeo&Julia“ „Tuhkatriinu“ „ Kivilill “. Oopereid 7: „Sõda&rahu“ „Õnnemängija“.
Vokaalmuusikast 1oratoorium ja 3 kantaati ja muud koorimuusikale. Palju filmimuusikat, kuulsamad „Juan Groznõv“ ja „ Aleksander Nevski “ . Lastele on kirj . „Petja ja hunt“
Arvo Pärt-Sostokovits #1 Arvo Pärt-Sostokovits #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jana L Õppematerjali autor
konspekt

Sarnased õppematerjalid

Romantism
10
ppt

Romantism

Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 1820­1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis romanti

Muusika
XX sajandi muusika
13
doc

XX sajandi muusika

XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov.....................

Muusika
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu
Artur Kapi ja Heino Elleri-võrdlus
13
ppt

Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus

Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 1904­1920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920­1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. A

Muusika
Eesti Muusika Ajalugu
9
doc

Eesti Muusika Ajalugu

Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 ­Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 ­1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muus

Muusika
Ferenc Lizst-Johannes Brahms-Chopin Berlioz
1
doc

Ferenc Lizst, Johannes Brahms, Chopin Berlioz

Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju su

Muusika
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika
Euroopa muusikaelu 20-saj-1-poolel
2
doc

Euroopa muusikaelu 20. saj. 1. poolel

Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ­ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu E

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun