Antiikaja pillid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Vanaaeg

Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ­ musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra ­ 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel ­ lüürika. Kitara ­ suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf ­ näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos ­ levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga,

Muusikaajalugu

4

doc

Muusikajalugu: VANAAEG

sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud)

Muusikaajalugu

6

docx

Vana maailma muusika

VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles

Muusikaajalugu

6

docx

Muusikaajalugu: Vana-Kreeka

Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika ­ armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus ­ oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas ­ tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon ­ liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ­ ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus

Muusika ajalugu

10

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia

Muusika

6

docx

VANAAJA MUUSIKA

VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida

Kategoriseerimata

3

docx

VANAAJA MUUSIKA

VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas ­ lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida

Ajalugu

3

docx

Vanaaja ja keskaja muusika KT

Eripärad? Igav, ühehäälne, ilma rütmita · Kuidas oli muusika vanal ajal seotud teiste kunstiliikidega? Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud, muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. · Kirjelda muusika rolli Vanas Kreekas? Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose auks · Missugused olid Vana Kreeka pillid? Kirjelda. - Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega). Puhkpillidest oli levinuim läbilõikava kõlaga aulos mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. · Kuidas oli muusika seotud tragöödiatega? Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara.

Muusika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)