Ludvig van Beethoven (0)

Ludwig van Beethoven

(1770-1827)
Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja , isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt.
Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis , kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Beethoven on neid aastaid pidanud elu õnnelikumateks. Viinis elatus ta peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1. sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. 10 aastat oli tema kõige viljakam ajajärk pärast aastat 1802, sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Ta sai ka tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Sellesse ajajärku jäävad ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. 1812 . aastal kirjutas armastuskirja Tundmatule Armastatule, kogu oma varanduse jättis kirja saajale. 1819. aastal valmisid Beethoveni 2 suurteost: “ Missa Solemnis” ja 9. sümfoonia . Hilisloomingu-perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga.
Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese.
Looming
Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid tema oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad . Tema muusika kõige iseloomulikumateks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte ning pateetilisust ja heroilisust. Romantilise perioodi heliloojad peavad Beethovenit eeskujuks. 19. sajandi I veerand on Beethoveni ajastu. Suur osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile.

Sümfoonia – On teinud 9 sümfooniat, tema sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. 5. sümfoonia (“Saatusesümfoonia) on kirjutatud perioodil, mil hakkas kurdistuma, seda läbib võitluse teema saatusega. 9. sümfoonia on Beethoveni elutöö kokkuvõte. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid , tekst põhineb Schilleri teosel “Ood rõõmule”. Sümfoonia kestab 70 minutit, mis on peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud tema sümfooniad.

Klaverimuusika – omane on tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni-vormi kasutamine ja c- moll helistik. Ta püüdleb orkestraalse kõlakäsitluse poole. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, nt “Kuupaiste sonaat ”, “Pateetiline sonaat” ja “Appassionata”, 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.

Ooper – “Fidelio”, mis ei olnud aga eriti menukas.
Missa Solemnis on tuntuim vokaalsümfooniline teos, mida Beethoven ise pidas tähtsamaiks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas selles välja oratooriumi mõõtu suurteos.