Klassitsismi referaat (0)

Xb
Veebruar 2008
KLASSITSISM
MUUSIKA , SKULPTUUR , ARHIDEKTUUR JA KUNST
Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia , näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal
Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti ) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully ). Haripunkti jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest, püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania - aineliste ooperite „Don Juan “ ja „Fiagro pulm“ muusikas pole hispaanialikkusele vihjetki). Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfooniat, sonaati, kontserti) ja kammerteoseid (sonaati, triod, kvartetti, kvintetti). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia . Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud J. Haydn , W. A. Mozart ja L. van Beethoven .
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Vastukaaluna barokile rõhutati ehituskuntstis tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja ehituskehandi ranget liigendust. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ( 1803 –1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad . Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunstis paistavad silma N. Poussin ja C. Lorain, nende loomingus tipneb heroiline maastikumaal .
Kasutatud kirjandus:
www. neti .ee – vikipeedia,
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia