Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika mõisted (2)

2 HALB
Punktid
MUUSIKA MÕISTED
Aaria – iseseisev orkestri saatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis.
Atonaalsus – halitööl puudub põhitoon ehk toonika .
Avamäng – üheosalises sonaadivormis teos sümfoonia orkestrile.
Ballaad – romantiline, lüürilise loomuga vokaal - või isntrumentaalteos.
Ballett – muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika , kirjanduslik süžee, kujutav kunst .
Blues – jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul.
Concerto grosso – mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel.
Duo – helitöö kahele instrumendile.
Ekspressionism – suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid.
Fuuga – polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul.
Gregooriuse koraal – vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul . Laulsid ainult mehed.
Homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate.
Impressionism – loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst .
Instrumentaalansambel – kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul , klaver , tšello. Keelpillitrio: viiul, alt, tšello. Keelpillikvartett : I, II viiul, alt, tšello.
Instrumentaalkontsert – klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile.
Instrumentaalpala – lühiteos mõnele pillile või orkestrile.
Kaanon – polüfooniline žanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse.
Kantaat – mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile.
Keelpillikvartett – kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tšello.
Kontsert – muusikateoste avalik ettekanne.
Koorilaul – koor + saade.
Madrigal – emakeelne laul, tekkis vastukaaluks ladina keelsele gregooriuse koraalile.
Marss – kahe või nelja osalises taktimõõdus rangelt ühtlases, käigusammule vastavas tempos .
Masurka – kõige hoogsam Poola rahvatants , kiiretempoline, 3-osaline taktimõõt, iseloomulik rõhkude vaheldumine .
Meloodia – ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte.
Missa – a) katoliku kiriku jumalateenistus. b) muusikateos , mida esitavad koor, solistid ja orkester. Mitmeosaline polüfooniline teos.
Motett – gregooriuse laulu baasil välja kujunenud mitmehäälne kirikuteos.
Muusikal – muusikaline lavateos, mis sisaldab opereti , paroodia ja revüü sugemeid.
Muusikaline draama – ooperi liik, milles muusikaga ja dramaatilise sündmustiku areng on tihedalt põimunud. Muusika kulg on pidev, jagunemata eraldatud etteasteiks.
Numbriooper – ooperi liik, milles muusikalised etteasted on lõpetatud iseloomuga ning sellega üksteisest eraldatud.
Ooper – muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes.
Operett – muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Reegline lõbusasisulised, võib esineda vaimukat paroodiat, satiiri .
Oratoorium – läbiva süzeega mitmeosaline vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile.
Organum – mitmehäälsus Euroopa vaimulikus muusikas, esimene kahehäälne laul.
Orkestrisüit – mitut iseseisvat , tempolt ja rütmilt vastandlikku osa hõlmav instrumentaalteos.
Partituur – muusikainstrumentide partiide koondnoodijoonestik dirigentidele.
Passioon – oratooriumi eriliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast. Solistid, koor ja orkester.
Poeem – üheosaline sonaadivormis teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti kirjutatud süžee.
Polonees – kolme osalises taktimõõdus, rahuliku tempoga pidulik ballitants. Poola päritolu.
Polüfoonia – mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdõiguslikud.
Prelüüd – eelnes fuugale. Vaba ülesehitusega improvisatsiooniline pala.
Programmiline muusika – helilooja poolt antud sõnaline sisuseletus. Tavaliselt teosel ka pealkiri.
Reekviem – missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika.
Sonaat – teos soolopillile klaveri saatel.
Soololaul – soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul.
Spirituaal – USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga.
Sümfoonia – klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile.
Sümfooniline orkester – kujunes 18. sajandil. Instrumentaalmuusika alus.
Sümfooniline poeem – üheosaline sümfoonilisele orkestrile kirjutatud teos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed.
Tantsusüit – mitmeosaline teos, mille osade arvust sõltumata leidus tingimata neli erinevat rahvusliku päritoluga tantsu.
Toccata – kiire liikumisega pala, millel on vaba improvisatsiooniline ülesehitus.
Valss – kolme osaline taktimõõt, sujuv, rahulik paaristants. Tekkis Austrias .
Variatsioonid – muusikavorm, kus teemale järgneb rida teisendeid (A A1 A2 A3 A4).
Muusika mõisted #1 Muusika mõisted #2 Muusika mõisted #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cicada69 Õppematerjali autor
Muusikavormide mõistete seletused

Sarnased õppematerjalid

Muusika kordamine
1
odt

Muusika kordamine

8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis,

Muusika
Muusikaajaloo mõisted
5
docx

Muusikaajaloo mõisted

Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun"

Muusika
Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele-küsimustele-
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu-mõisted-isikud
8
doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,

Muusikaajalugu
10-kl Õpimapp
14
doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu
Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett
Baroki muusika
6
docx

Baroki muusika

iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale

Muusikaajalugu




Kommentaarid (2)

Kristiinalaane profiilipilt
Kristiinalaane: suhteliselt lühike materjal,aga mina sain abi küll ;)
15:37 26-08-2010
stensten profiilipilt
stensten: Natuke lühike. lisainfos on küll lubav, aga jah..
22:08 18-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun