Antiikajastu muusika (0)

Antiikajastu .
Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr – 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma . Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India
Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud.
Vana-Kreeka muusika :
Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu.
Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad.
Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule .
Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia – soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad . 2) kitaroodia – hingestatud soololaulud kitara saatel.
Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia žanr, mis põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Tragöödiaid kanti ette amfiteatris peale rongkäiku, kus lavaesine poolkaarekujuline osa orkestra oli mõeldud pillimeestele ja koorile. Oletatavasti oli tegemist ühehäälse muusikaga. Algselt olid tragöödiad lõbusa iseloomuga , aga hiljem muutusid tõsisemaks. Tuntumad tragöödiate autorid oli Aischylos , Sophokles, Aristophanes ja Euripides.
Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Pöörati tähelepanu puhtmuusikalisele väljendusele. Suurte koosseisudega ette kantud pillimuusika sisaldas arvatavasti ka mitmehäälsust.
Muusikaõpetuses eksisteeris 7 helilaadi , millest kolm tähtsaimat olid :

dooria – helirida c – c, tõsine, mehelik , kindlameelne

früügia – helirida d – d, meeleline, kirglik

lüüdia – helirida e – e, kaeblik, õrn, intiimne
Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega . Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras.
Pillid :
Topeltaulos
Lüüra
Barbiton
Forminks
Antiikaja lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sissetoodud orjad .