Impressionism – impressiivne improvisatsioon (1)

Impressionism – impressiivne improvisatsioon
Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas. Tuntuimad impressionismi ajastu muusikud on Claude Debussy ja Maurice Ravel.
Impressionism, kui kunstivool . Varajased impressionistid olid radikaalid, nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Kuulsaimad kunstnikud on Claude Monet , Camille Pissarro ja Alfred Sisley .
Impressionism, kui kirjandusvool . Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tunde­maailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust ise­loomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Tuntuimad impressionistidest eestlased on Friedebert Tuglas ja Anton Hansen Tammsaare .
Risto Paalonen