Renessanss (2)

Renessanss -taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj.
a- capella -ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid .
Prantsuse šansoon-valdavalt oli šansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo
Missa - katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos .Oli missa ordinaariumiosade tsükkel , mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus’e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis.
Reekviem - on leinamissa ,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid ,orkester ja orel .Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest.Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo .
Motett - mitmehäälne vokaalteos kirikumuusikas.Aluseks samuti laenatud põhimeloodia alumises hääles(nüüd nimetatakse tenoriks),mille kohale lisati uusi hääli,millega käisid kaasas ka uued tekstid.Tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ladinakeelsed vaimulikud luultekstid.13 saj II poolel hakati ülahäältes kasutama prantsuskeelset,enamasti ilmalikku luulet.Tüüpilises gooti motetis 3 häält:alumises( tenor ) teksti vähe, seda võidi mängida ka pillil;teises hääles(duplum)tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum)prantsuskeelne ilmalik tekst. 13 saj lõpul keelati motetid kirikus,põhjuseks eelkõige kompositsiooni keerukus,mistõttu tekst muutus kuulajale arusaamatuks.
Madrigal - kõrgstiilis itaalia laul,arenes vastukaaluks villanellale.Võikski nimetada luuležanriks,olid enamasti tõsised armastuslaulud,filosoofilise,erootilise,tihti ka religioosse alltekstiga.Muus. on tekstist lähtuv,muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad . Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks žanriks,mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees.Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku.
Polüfoonia -mitmehäälne muusikastiil ,kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad
Homofoonia-mitmehäälsus,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate
Kaanon-1 meloodia erineval ajal alustatuna,mitu häält,võte muusikas,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest
Frottola -rahvalik laulutüüp,oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele.Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga;ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst,millel sageli ka korduv refrään;domineeris ülemise hääle meloodia,teised olid saatehääled
Villanella -rahvalik laulutüüp,16 saj II poole suurmood;algselt kolmehäälne,rõhutatult algelise kõlaga,paralleelsete akordidega,tekst rõhutatult robustne ja rahvalik.Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul: balletto
5.põlvkond– tegevusaeg 1560-1600,esiplaanile tõusmas itaallased,Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga.Ideaaliks muus.s sai jõuline,värvirohke ja isikupärane väljendus.Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ;suurema tundelisuse,tihti aga ka šokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passažidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.Esindajad: Philipp de Monte , Orlandus Lassus-(Orlandus Lassus, Orlando di Lasso, Roland de Lassus)1532-1594,omaaegne Euroopa imetletuim muusik ,teoseid kokku üle 2000.Stiilist raske kõnelda,ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia,prantsuse ja saksa muus.st.Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema,lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast.Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale.Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem,dünaamilisem ja värvirohkem.Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil-Madalmaade vokaalpolüfoonia.Looming üle 70 missa,nende hulgas 3 reekviemi,u 100 magnificat’i,4 passiooni. Motette on üle 500 või olenevalt sellest,mida motetiks lugeda-kuni 1200.Lisaks u 450 itaalia-,prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu
Pillid:orel(positiiv väike koduorel;portatiiv-veel väiksem) klavessiin ;klavikord(klaveri eelkäia) lauto ;viola da gamba -tsello eelkäia;viola da braccio-viiuli eelkäia;plokk- ja põikflöödid; pommer -oboe otsene eelkäija,šalmei järeltulija; dulcian - fagoti eelkäija; krummhorn -kõver sarv ;selle roohuulikut ei hoita huulte vahel,see asub omaette kapslis;trompetid-neid kasutati signaalpillidena õues; tromboon -(sackbut)kõla on mahedam kui trompetil ,renessanssi ajal olid trombooniansamblid populaarsed ; tsink -huuliku poolest nagu trompet ,korpus puust,inglise keeles cornet
Cantus firmus-ehk põhimeloodia,mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati.Renessansiajastul laenati väga harva seda meloodiat gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis.Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime,sisuliselt võib see olla väga ootamatu-ntx-„Relvastatud mees“
Guillaume de Machaut -ajastu väljapaistvaim helilooja .Ka luuletaja.Tema ilmalike laulude tekstid on enda loodud. 14. ja 15. sajandil oli see loomulik.Teda on näidatud ajaloos kui suurt uuendajat.Pigem oli ta siiski helilooja,kes alustas loominguga suhteliselt küpses eas,võttis aluseks juba väljakujunenud stiili ja arendas selle täiuseni.Tema motettidest on säilinud 23.need on keerulised.Lisaks kõigile ars novale iseloomulike joonte keerukus,isorütmika, ratsionaalsus kasutamisele on ta suutnud sinna ühendada ka laulva ja tundelise meloodia.Selles seisnebki tema geniaalsus.Machaut ja ilmalik laul.Machaut´d on nimetatud viimaseks truvääriks aga võrreldes rüütlilaulikute loominguga on tema ilmalik laul kunstiliselt lihvitum ja kirjaviis on õpetatud.Ta kasutab ajastu keerulist kompositsioonitehnikat ka ilmalikus laulus.Guillaume Machaut´kuulsaim teos on terviklik missatsükkel„La messe de Nostre Dame“
1