George Gershwin (2)

GEORGE GERSHWIN
( 1898 –1937)
George Gershwin sündis 26. septembril 1898 Brooklynis, New Yorgis . Ta oli üks esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate „tööriistana“ näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. Ameerika helilooja number üks tegi ajalugu ühendades sümfoonilise muusika dzässiga. Ooper “Porgy ja Bess ” (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel.
Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika ( popular music) rajaja Irving Berlini looming. 16-aastaselt töötas ta muusikaäris ostjatele uusi laule klaveril ette mängides. 1916. aastal pääses esimene tema enda lugu trükki. 1918 kukkus Gershwini esimene muusikal Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud “La La Lucille” läks juba täissaalidele.
Helilooja teos „Porgy ja Bessi “ võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja džässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse, narkootikumide ja kuritegude miljööst tõuseb esile invaliid Porgy kirgastav armastus Bessi vastu.
Esimese maailmasõja järgsed kümnendid said džässi võidukäigu ajastuks . Tuntud džässmuusikud kolisid New Orleansist Harlemisse, seal tekkis džässi kommertslik meloodiline variant – sweet music. Gershwin aga ühendas džässi sümfoonilise muusikaga.
Selle valdkonna esimene suurteos “ Rhapsody in Blue ” klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana „Skandaalidest“ komponeeris George lühikese opereti nimetusega „Blue Monday “ ehk „Sinine esmaspäev“. Selle muusika jõudis Paul Whiteman `i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzist pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis –vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda „suursuse“ levelile.
Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranžeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites.
Samal aastal valmis ka ülimenukas muusikal “Lady Be Good ”.
Oma Euroopa-reisi ajal 1928 peatus Gershwin pikemalt Pariisis. Sellest sündis tema viimane suur orkestriteos “Ameeriklane Pariisis” – hiljem kirjutas Gershwin ainult muusikale ja filmimuusikat.
Eesti teatrilavale jõudis “Porgy ja Bess” esmakordselt aastal 1966 Estonias, Porgy saatusele pani publiku kaasa tundma Georg Ots.
KASUTATUD KIRJANDUS:

http://www.freewebs.com/gershwin/elulugu.htm#yles

www. karlova .tartu.ee/~surrra/Materjale/Gershwin.doc

www.karlova.tartu.ee/.../Georg%20Gershwini%20Porgy%20ja%20Bess.ppt