Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arsise retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Tõrva Gümnaasium
Piia Pähklamäe
11 klass
Arsis
"Südamlikud jõulud"
Retsensioon
Tõrva 2010

Arsisest


Täna kuuluvad Arsisesse:
  • 8-liikmeline professionaalne ansambel ;
  • neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega ;
  • kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega.

Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani.
Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7
oktaavi  chime 'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norras, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Iirimaal , Lõuna-Aafrikas, USAs, Lätis, Leedus, Venemaal, Kanadas, Belgias. Välja on antud ka viis CD- plaati .
Arise noorte kellade ansambel sai alguse 1996. aastal, mil kooriliikmete lapsed esitasid jõulude ajal paar pala. Just sellest väikesest esinemisest kasvas välja kuue aasta pikkune koostöö. Praeguste noorteansamblite juured on Arsise Kellade Koolis. 2003. aastal lõpetasid esimesed õpilased kellade kooli ja samal aastal loodi ka Arsise noorte kellade ansambel. Korraldati konkurss, kus 45 osaleja hulgast valiti välja 14 noort kellamängijat. 2006. ja 2007. aastal viidi läbi järjekordsed konkursid kooli lõpetanud õpilastele ning hetkel tegutsebki kaks noorteansamblit Tallinnas ja kaks Tartus.
Arsise Kellade Kool loodi Tallinnas 1999. aastal, pärast seda, kui Eesti Vabariigi Haridusministeerium oli väljastanud tegevuslitsentsi ja andnud Arsisele loa eramuusikakooli rajamiseks. Kaks aastat hiljem avati kool ka Tartus. Arsise Kellade Koolis õpivad lapsed muusikat käsikellade abil. Nädalas on neli õppetundi: käsikellade ansamblimäng, klaverimäng, muusikalugu ja solfedžo.

Käsikelladest


Kellad on vallutanud terve maailma, kõik maad ja mered . Kellad on kõikjal. Olgu kuidas on, aga võttis siiski palju aastaid, enne kui nad muusikamaailma alistasid. Kuigi tänapäeval kasutatakse käsikelli üha enam nii muusikaõpetuses kui ka professionaalses praktikas, oli see instrument kaua aega muusikute poolt unustusse jäetud.Kuid nagu juba öeldud, on olukord muutumas. Kui soovite teada pisut kellade ajaloost klikake lingil üht-teist ajaloost. Käsikellade valmistamise kohta Malmarki kellatehases lugege kuidas neid tehakse.Käsikellamuusika alt aga leiate mõtteid kellade kasutusest muusikas.

Üht-teist ajaloost


Käsikellamuusika on tegelikult pärit Inglismaalt. Kuidas ja mis asjaoludel need pisikesed käsikellad välja ilmusid, on siiani suhteliselt ebaselge. Mõistagi on selle kohta arvukalt erinevaid teooriaid. Üks neist väidab, et kirikukellade järgi valmistatud väikesed koopiad olid mõeldud eeskätt kuninga lõbustamiseks ja õukonna muusikaelu rikastamiseks. Teine versioon kõneleb sellest, kuidas tornikellade mängijad jõudsid äratundmisele, et sellist rasket instrumenti nagu kirikukell on ikka üpris keeruline käsitseda. Kellade väikesed koopiad annaksid neile võimaluse teha hoopis teistlaadset muusikat. On veel kolmaski versioon, mille järgi külaelanikel sai ühel päeval lihtsalt villand kellamängijate igapäevasest suurte tornikelladega harjutamisest. Niisiis sunniti nad kirikutornidest alla tulema ja harjutamise tarvis väikesi koopiaid tegema.
Kell ja kirik kuulusid kokku. Kellade otstarve oli eeskätt kurjade vaimude peletamine. Mõistagi on selline tähendus kirikust alguse saanud ja see tähendab, et kellad on olnud juba sajandeid religiooniga seotud. Käsikellad, mida Arsis kasutab, on sellest tähendussfäärist juba väljas. Tänapäeval kasutatakse kelli ka professionaalses muusikas ja nende aura on veidi erinev.
Eestis on käsikellamuusika väga noor. Esimesed kellad toodi Eestisse tegelikult alles 1993. aastal, mis tähendab, et saame rääkida kõigest mõneteistkümne aasta pikkusest traditsioonist. Seega on meie käsikellamuusika alles lapsekingades, kuid areng on üsna kiire ja traditsioon tugevneb aasta-aastalt.
Arsis avas kellade kooli juba 1999. aastal ja meie eesmärgiks on näidata, kui tänuväärne on see instrument - eriti just laste ning muusikaõpetuse seisukohalt. Käsikella abil on väga lihtne õpetada lastele esmaseid muusikalisi teadmisi, nii teoreetilisi kui ka praktilisi. Arsis näeb käsikellamuusika arenguteena just laste muusikalist harimist.
Tiina Kodumäe, June 2007

Kuidas neid tehakse (Malmark, USA)


Käsikell saab alguse joonestuslaual. Disainer arendab välja kella kuju ehk profiili, mis võimaldab tekitada kindlaid ülemhelisid. Peamised parameetrid on määratud kella ava diameetri ja seina paksusega, samas kui muud helikõrgused sõltuvad kella kujust.
Viimistletud joonise alusel valmistatakse proovivorm, mis omakorda on mudeliks nn liivavormile, millesse valataksegi lõpuks pronksisulam.
Käsikellad on valmistatud puhtast pronksivalust, mille koostises on ligikaudu 80% vaske ja 20% tina. Metalli kuumutatakse moodsates elektrilistes sulatusahjudes kuni 1177° C.
Sulametall valatakse spetsiaalsete rennide ja avade kaudu nn liivavormi, kuni vormi süvendid on täis.
Kui pronksisulam on tardunud, eemaldatakse liiv. Ülemäärane metall lõigatakse lahti, nii et järele jääb toorikkest, mis puhastatakse tsentrifuugi abil sissepõlenud liivast ja jääkainetest. Seejärel saadetakse toorik lõpliku vormi andmiseks ja häälestamiseks treialitööde osakonda.
Kõigepealt treitakse tooriku väliskülge, kuni saavutatakse täpselt ettenähtud profiil või vorm. Kindlustamaks õige vormi saavutamist, kontrollitakse treimisseadme seadistuse vastavust etalonvormile.
Järgmiseks treitakse kella seestpoolt, ja seal toimub ka kella häälestamine. Käsikella hääldeseadmine nõuab teadmisi, oskusi ja kogemusi. Võime juhtida treimisseadet nii, et saavutatakse täpselt õige tonaalsus ja timmitakse välja üks kindel noot, on tõelise kellameistri tunnus. Peale iga üksikut metallilõiget treipink seisatakse, kella lüüakse ja tekkinud vibratsiooni loetakse häälestamisseadmega, mis võimaldab eristada toone 1/100 pooltooni täpsusega. Seejärel võib kell minna lihvimisele, poleerimisele ja lõpphäälestusele.
Niisiis läheb kell edasi lihvimis - ja poleerimisosakonda, kus see lihvimismasinaga kõigepealt seestpoolt ja siis väljastpoolt siledaks lihvitakse. Täiuslikult häälestatud kella helitäpsus saavutatakse just lihvimisprotsessi käigus.
Käsikella teised osad nagu käepide, käepideme piiraja , haamri ja tila mehhanism valmistatakse oskusliku ja hoolika käsitööna ning valmistatakse ette kella lõplikuks montaažiks.
Seejärel teeb kokku pandud kell läbi indekseerimisprotsessi, et kindlaks määrata need valuparameetrid, mis võimaldavad saavutada parima tonaalsuse. Kella omadused pannakse nende parameetrite alusel kirja ning kellavalu loetakse kinnitatuks. Sellele järgneb iga kella täielik muusikaline ja mehaaniline kontroll, enne kui koostatakse üksteisega sobivate kellade harmoonilised oktaav- komplektid .
Lõpuks poleeritakse kõik kellad käsitsi läikima nagu juveliirikunsti teosed. Iga kell pakitakse kaitsvasse kilekotti ja asetatakse transportimiseks kohvrisse.
Kohvrid on kelladele koduks nii nende hoidmisel kui transportimisel. Kohvrid on seestpoolt luksuslikult tekstiiliga polsterdatud ja igale kellale on täpselt sobiva suuruse ja kujuga süvistatud pesa.
Käsikelli toodetakse tavaliselt 25, 37, 49, 73 või 85 kellast koosnevate komplektidena. Väiksemaid komplekte saab kellade lisamise teel suurendada. Nüüd on saadaval ka suured basskellad vahemikus C2-#3, mis on nende kaalu vähendamiseks ja tugevama põhitooni tekitamiseks valmistatud alumiiniumisulamist.
Loe originaalteksti siit: Malmark Inc.

Käsikellamuusika


Nüüdseks oleme propageerinud käsikellamuusikat Eestis juba 13 aastat. 1999. aastal rajasime kellade kooli ja tänu lastele levib kellamuusika üle kogu Eesti. Kontserte andes näeme, et inimestel on suur huvi nii selle muusika kui ka instrumendi vastu.
Käsikell on päris kindlasti pill või muusikainstrument, ja trummi kõrval on kella näol tegemist ühega vanimatest pillidest üldse. Hiinast on leitud isegi pronksiajast pärinevaid kelli, mis valmistati umbes 2000 aastat eKr. Need kellad olid häälestatud niimoodi , et ühe ja sama kellaga võis tekitada erinevaid noote. Söandan tõesti väita, et me mängime üht maailma vanimat instrumenti.
Kellade mängimiseks on palju erinevaid viiise. Ühtekokku võib rääkida umbes kolmekümnest erinevast mängutehnikast. Muusikud võivad kasutada lauda, sõrmi, pulki ja isegi oma suud ...
Oleme mänginud juba 13 aastat ja ma usun, et see pole kaugeltki piisav aeg selle instrumendi läbi ja lõhki tundma õppimiseks. Omaette probleemiks käsikellamuusikas on tõsiasi, et seda ei saa õppida üksi. Enamgi veel, muusikud peavad üksteist väga hästi tundma, kõik nad peavad mõtlema ühtemoodi, tundma ühtemoodi, sest kellamängija põhiprobleemiks on see, et meloodia liigub käest kätte või teisiti öeldes - meloodiline joon tekib läbi kõikide inimeste. See tähendab, et kõik mängijad peavad tunnetama meloodiat ühtemoodi. Seetõttu ütleksingi, et selles mõttes on käsikellade ansamblimäng märgatavalt keerulisem kui näiteks puhkpilliorkestri kokkumäng.
Vaadates tänapäevast sümfooniaorkestrit, võib seal näha campanellasid, mida saab mängida üks inimene. Põhjus, miks sümfooniaorkestrid ei kasuta käsikelli, on kindlasti kellamängijate vähesus. Käsikell on suhteliselt kapriisne instrument ja praegu on maailmas ainult üks ülikool, kus saab õppida elukutseliseks kellamängijaks, ja see asub Californias. Nii palju kui mina tean, lülitati see instrument õppeprogrammi alles 4-5 aastat tagasi.
Samal ajal arendame edasi paljusid muusikalisi projekte, nagu näiteks koostööprojektid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja meeskooriga. Samuti on heliloojad käsikellamuusikast väga huvitatud. Nad otsivad uusi väljundeid ja seetõttu ma arvan, et käsikellamuusika hiilgeajad on alles ees, nagu see oli ka 18. sajandil, mil iga enesest lugu pidav ja vähegi kultuurne inimene tegeles käsikellamänguga.
Aivar Mäe, Juuni 2007
Arsise kontsertsari „Südamlikud jõulud“
Käisin 27. detsembril Valga Kultuuri- ja huviala keskuses Arsise kontserdil „Südamlikud jõulud. Saal oli inimesi täis ning lavalaudadel olid juba kellad valmis, mis olid erineva kuju ja suuruse ja kõlaga.
Kõigepealt astus lavale Arsise noorteansbel ja esitas lood:
  • Borganov (Tšaikovski)
  • Legend
  • Aastaaegade sünd „Oktoober“
  • Päkapikkude marss
  • Ungari tantsude süüd nr 5 (Brahms)
    Seejärel astus lavale Arsise seeniorite grupp ning esitas:
  • Mu süda ärka üles
  • * Ave Maria (Schubert)
  • *Ave Maria (Bach)
  • Ball (Bizet)
  • Vaid see on armastus (O.Ehala)
  • * Aadami Püha öö
  • *Püha öö (Franz Gruber)
    *Tähistatud lood on esitatud Heldur Harry Põlda poolt
    Kontsert oli väga meeldiv ja hariv. Esitatud teosed lausa paitasid kõrva. Enim meeldis mulle lugu „Legend“, sest selle muusika meeleolu oli kõige vahelduvam ja sünged kohad olid võimsad. Samas oleks soovinud sellisel kontserdil kuulata ka pisut rohkem jõululaule, kuid polnud hullu , sest lisaloo ajal laulis terve saal koos Helduriga „Püha ööd“ kaasa, mis on teadagi üks jõule sümboliseeriv laul.
    Sain muuhulgas ka teada, kuidas läks Arsisel USA tuuril, kus nad käisid 36 osariigis ning andisid 22 kontserti, millest üks läks viltu . Elamused reisist olid põnevad. Iga loo järel sai midagi uut teada ja kuulata erinevaid tõsielulisi lugusid .
    Olen ka varem käinud Arsise kontserdil ning loodan, et ka seekord ei jäänud viimaseks .
  • Vasakule Paremale
    Arsise retsensioon #1 Arsise retsensioon #2 Arsise retsensioon #3 Arsise retsensioon #4 Arsise retsensioon #5 Arsise retsensioon #6 Arsise retsensioon #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisipiia Õppematerjali autor
    Arsise kontsert detsembris 2009 retsensioon

    Sarnased õppematerjalid

    KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID
    12
    docx

    KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID

    Kadrioru Saksa Gümnaasium KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID Uurimistöö Karin Brit Liinsoo 11.1 Juhendaja: õp Reet Lend

    Muusikaõpetus
    Vana Kreeka pillid
    7
    docx

    Vana Kreeka pillid

    Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele ­ sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettid

    Muusika
    Tehnika ajalugu
    19
    doc

    Tehnika ajalugu

    Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega. Loomulikult v

    Tehnikalugu
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

    Kirjandus
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu
    Saatanlik piibel
    107
    doc

    Saatanlik piibel

    Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval ­ volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis

    Maailmavaateõpetus
    A dumas Kolm musketäri terve raamat
    0
    docx

    A.dumas Kolm musketäri terve raamat

    Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

    Kirjandus
    Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
    32
    doc

    Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

    EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine ­tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.

    Arhitektuuri ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun