Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Retsensioon "West Side Story" (muusikal) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Retsensioon-West Side Story- muusikal #1 Retsensioon-West Side Story- muusikal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ann Fatman Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Retsensioon "Peer Gynt" (ballett)

,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla sellepärast, et muusika is

Muusika
thumbnail
2
doc

Retsensioon "Nahkhiir" (operett)

Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama ­ orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid oma partiisid hästi. Väga huvitav etenduse juures oli see, et enne esimese vaatuse algust mängis orkester umbes kümme minutit nii, et lavalist liikumist ei toimunudki. Alguses arvasin, et midagi on lahti, kuna eesriie ei avanenud, kuid see pidigi nii olema. Tantsujuhiksks oli Jelena Karpova. Koreograafiliselt oli muusikal Täiesti laitmatu. Mulle väga meeldisid tantsustseenid ja see oli tore, et neid oli päris palju. Tantsijate lavaline liikumine oli originaalne ja seda oli väga huvitav jälgida. Paljud tantsudest meenutasid balletti, ning see tegi etenduse veelgi mitmekesisemaks ja meeldivamaks. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval.

Muusika
thumbnail
1
docx

Retsensioon "Kesköö Pariisis"

Retsensioon ,,Kesköö Pariisis" Käisin vaatamas modernse balleti ,,Kesköö Pariisis" etendust. Etenduse autor ja kunstnik Mare Tommingas on kirjutanud: ,,Tegelikult on ,,Kesköö Pariisis" lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kus ei puudu armastuskolmnurk ja intriigid." Igaühele jäeti mõtlemisainet etenduse sisu tõlgendamiseks. Lavastus oli väga ilus ning näitlejad professionaalsed. Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad ­ näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi. Tänavalaterna valguses kohtusid noormees ja neiu: Morris ning Rose. Mõne aja pärast kadus Rose

Muusikaõpetus
thumbnail
4
docx

Retsensioon "Carmen"

„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale. Kahjuks hä

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

“jats”, pidades juba siis vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See tundub päris loogilise lahendusena, sest 1. muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele häälduse aspektist pole sõnakuju “džäss” korrektne, 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter

Muusika ajalugu
thumbnail
2
odt

Cole Porteri muusikal „Nii on meil moes“

Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad ­ Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on üles ehit

Muusika
thumbnail
2
docx

Mees La Manchast muusikali retsensioon

Kool Nimi Klass MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena.

Muusikaõpetus
thumbnail
1
docx

Retsensioon muusikalile „Mamma Mia!“

Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud

Muusikaõpetus



Lisainfo

Retsensioon Vanemuises lavastunud muusikalile "West Side Story"

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun