Rahvamuusika- elustumas vöi hääbumas? (0)

Eest rahvamuusika , kas elustumas või hääbumas?
Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja - lauludel , mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks.
Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond , kuhu oodatakse noori inimesi, kes on valmis edasi kandma meie kultuuripärandit ja taaselustama rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel , uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit . Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast.
Rahvamuusikaga tegelevaks folk-metal ansambliks on ka Metsatöll, ainuüksi nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente ning kogu nende olemine on väga (põlis)eestlaslik. Nende muusika läheb küll hard - muusika alla, aga nende laulude sõnad, värsijupid ja sajatused on rahavamuusika sugemetega. Mehed on laval võimsad ja vägevad, kes pole neid näinud-kuulnud, ei oska aimatagi, milliste meeste ja missuguse muusikaga tegu on.
Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae , ska ja popiga. Plaaditutvustuses on nad öelnud: „Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia , kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!“
Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad. Viljandi folgil saab kuulda mitmeid kollektiive, kes tegelevad rahavamuusikaga, mängides laval vanu kandleid, trumme, toru- ja parmupille ning paljusid muid vana aja muusikainstrumente, mida pop- artistid endaga lavale üldiselt kaasa ei tiri, kuid kellele huvi pakub, see oskab ikka end asjaga kursis hoida. Pop-muusika küll domineerib tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani tähtis koht meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muudetud erinevate artistide poolt, aga sõnum, mis inimesteni jõuab, on ikka see, mida alati edasi on püütud anda. Arvan, et Viljandi Kultuuriakadeemial on äärmiselt tähtis koht Eesti rahvamuusika elustamises ja seni kuni sääraste prioriteetidega õppeasutus meil olemas on, ei kao rahvamuusika kuhugi.