Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hilisromantism,IMPRESSIONISM, NEOKLASSITSISM, EKSPRESSIONISM (0)

1 HALB
Punktid
Hilisromantism – tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis- filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias .
Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut
Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina . Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot . Juut – 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY’is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. ’’ Traditsioon on lohakus ’’ hiigelpikad sümfooniad. LOOMING
Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9)
RICHARD STRAUSS ( 1864-1949)
Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat , kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas
LOOMING
Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut.
IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet’ maal ’’ Impressioon’’. Tõusev päike.
Claude Debussy ( 1862 -1918)
Lõpetas Pariisi konservatooriumi,tegutses hiljem Pariisis helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Täiendas end 3 aastat itaalias. ( Rooma preemiaga kaasnev võimalus) Kõige mõjukam impressionistlik helilooja .Tegutses Pariisis nii helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega
LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne . Klaveriteosed: Prelüüdid2, Lastenurk, Estambid, Kujundid , Etüüdid 1 ooper : ’’Pelleas ja melisande ’’
MAURICE RAVEL Isa oli prantslane , ema baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng . Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika . Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga.
NEOKLASSITSISM
Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist.
IGOR STRAVINSKI
Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele.
EKSPRESSIONISM - Saksamaal ja austrias kujutavas kunstis tekkinud uus ekspressionistlik esteetika mõjutas oluliselt ka kogu sajandi kirjandust,muusikat, teatrit.
ARNOLD SCHÖNBERG
Juut. Muusikas peamiselt iseõppija, lapsepõlves õppis omal käel mängima viiulit ja tsellot. Teenis elatist kabareemuusikuna. Asutas Viinis muusikaühingu 1918 Saksamaal elades töötas õppejõuna Preisi Kunstide Akadeemias . Kui saksamaal tulid võimule natsid tuli tal juudina emigeeruda USAsse kus elas elu lõpuni, tegutsedes õppejõuna mitmes ülikoolis. Seeriatehnika periood : pärast 10 a kestnud pausi jõudis ta uue kompotsioonitehnilise meetodi dodekafooniani. Oli kompositsiooniõppejõud
Hilisromantism IMPRESSIONISM-NEOKLASSITSISM- EKSPRESSIONISM #1 Hilisromantism IMPRESSIONISM-NEOKLASSITSISM- EKSPRESSIONISM #2 Hilisromantism IMPRESSIONISM-NEOKLASSITSISM- EKSPRESSIONISM #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Prosperous Õppematerjali autor
Gustav Mahler ,RICHARD STRAUSS ,Claude Debussy ,MAURICE RAVEL ,IGOR STRAVINSKI

Sarnased õppematerjalid

Mahler-Strauss-Debussy-Ravel-Stravinski-Schönberg-Prokofjev konspekt
1
docx

Mahler, Strauss, Debussy, Ravel, Stravinski, Schönberg, Prokofjev konspekt

Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid ­ elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õ

Muusikaajalugu
Impressionism-hilisromantism-neoklassitsism
5
doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid ­ idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust ­ kujutada valgust (polüfoonilised võtted ­ ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid.

Muusikaajalugu
Muusika 20 saj esimesel poolel ehk-uus muusika-või-kaasaegne impressioon muusika-
20
doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern  Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine.  Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne.  Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga.  Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast.

Muusikaajalugu
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Järnefelt. Kantaat on teos koorile ja solistide või ainult koorile instrumentaalsaatega või ilma. 20. SAJAND Kui varasemate ajastute puhul on kindlad tunnusjooned, siis 20. sajandil pole mingeid kindlaid tunnusjooni, sest erinevaid stiile on nii palju. Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse. 20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism; · Impressionism; · Neoklassitsism; · Ekspressionism. Hilisromantism Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks R. Wagner. Iseloomulikud on: · suured esituskoosseisud, · vaskpillide suur osakaal, · tonaalsuse (helistiku/põhitooni) kadumine. Gustav Mahler (1860-1911) Nimetatakse Tsehhi-Austria helilooja, sündinud Tsehhis, õppinud Viini konservatooriumis. Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani

Muusika
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Johannes Brahms 1833-1897 Sündis Hamburgis, Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. 16 Seoses Debussy´ga tuli 90-ndail aastail muusikasse impressionism (sümbolism), millest on mõjutatud paljud sajandivahetuse ja 20. saj. alguse heliloojad. Impressionism 19.sajandi lõpp-20.saj.algus Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. · Muusikasse tuli impressionism 1890-datel

Muusikaajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini klassikutel, näiteks "tormi ja tungi" aeg Haydnil ja Mozartil. Mõiste "romantism" tõusis tänapäevases tähenduses "tundeline, luuleline, salapärane" esile 18. ja 19. sajandi vahetusel

Muusika ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun