Viini veri (0)

TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM
Viini Veri
Kontserdi analüüs
11b klass
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………..……………….…..….……………...3
OSATÄITJAD …………………….……………………………..…....………….………3
AUTORID JA AJASTU ………………...………….……….…………….……………...4
SISUKOKKUVÕTE …………………….…………………………….……………....….5
ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU …………..……………………………….…………..6
KOKKUVÕTE ……………………………….……………….………………...….…….7
KASUTATUD ALLIKAD… ………………………….……………...…….……………8
SISSEJUHATUS
Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II operetti “Viini Veri”. "Viini Veri" on elegantne ja lōbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sōdu korrastada Euroopa piire . Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi , mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav sōnapaar "kongress tantsib !".
Muusikaline dramaturgia : Afolf Müller jun.
Libreto : Victor Leon ja Leo Stein
Tõlkinud: Neeme Kuningas
Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler ( Viin )
Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten
Valguskunstnik: Tiit Urvik
Lavameister: Mairo Madiste
Etenduse juht: Rein Taidla
OSADES:
Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura
Reuss -Schleiz-Greizi peaminister
Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma
Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis
Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur
tema naine
Krahv Bitowski Rostislav Gurjev
Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi
Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna
Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste
Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk
Josef , krahvi kammerteener Andres Köster
Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura
Voorimees Kalju Karask
Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa
Maitre de plaisir Aare Kodasma
Balletisolistid Nanae Maruyama
Viktor Jelissejev
Peokülalised, komtessid - Rahvusooper Estonia koor ja balletitrupp
Rahvusooper Estonia orkester
AUTORID JA AJASTU
Johann Strauss II sündis Viinis, 25. oktoobril 1825 ning oli kuulus Austria helilooja , dirigent, viiuldaja . Ta on kirjutanud üle 500 valsi, polka, marsi ja galopi. Ta oli Johann Strauss I vanim poeg ning Strausside pere kuulsaim liige. Teda tunti kui valsikuningat.
Joahnn Strauss noorem oli imelaps – juba kuue aastasena kirjutas ta oma esimese valsi. Isa oli tema muusikakarjääri vastu, sellele vaatamata võttis noor Johann Strauss salaja viiulitunde ning kui isa 1842. aastal perekonna maha jättis, pühendus ta ema toetusel täielikult muusikale .
1844 . aastal asutas ta oma orkestri, kellega esitas nii enda kui ka isa teoseid. Nii sai temast isa suurim rivaal ning publiku poolehoid hakkas peagi poja poole kalduma. Pärast Strauss-seeniori surma 1849. aastal ühendas poeg nii enda kui isa orkestrid . Selle suure orkestriga andis J.Strauss kontserte Saksamaal, Poolas, Venemaal jm.
1872. aastal sai teoks J.Straussi Ameerika-reis. See oli suursugune ettevõte. Ta juhatas enam kui 100 000 kuulaja -vaataja ees 20 000 muusikust koosnevast orkestrist , abiks sada dirigenti. Aastatel 1863-1870 juhatas J.Strauss õukonna balliorkestrit.
Johann Strauss on kirjutanud 16 operetti. Neist kuulsaimad on “Mustlasparun”, “Öö veneetsias”, “Viini Veri”. Ennekõike on ta loonud orkestrile 168 valssi, nende hulgas “Ilusal sinisel Doonaul”, “ Roosid lõunast” ja “Kunstniku elu”.
SISUKOKKUVÕTE
Üksi viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna Franziska Cagliarile, kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky balliks. Franzi lubab suuremeelselt Pepil endal seda kleiti kanda ja peol komtesside tantsus tema asemel esineda. Saabub vürst Ypsheim-Gindelbach, krahv Zedlau ülemus. Ta satub kokku Franzi isa Kagleriga, kes esitleb end majaproua isana. Ypsheim järeldab sellest, et majaproua Cagliari ongi krahvinna. Ja kui suvevillasse ilmub tõeline krahvinna, peab vürst teda hoopis tantsijannaks ja krahvi armukeseks. Nüüd on krahv sattunud raskesse olukorda. Ta palub vürstil Cagliarit esitleda kui oma naist. Vürst aga saab valesti aru ja esitleb krahvinat oma naisena .
Krahv Bitowsky suurel tantsupeol esitleb krahv oma suhteid krahvinna Zedlauga, tantsijanna Cagliari ja Pepiga. Nii krahvinna kui Cagliar on otsustanud mees endale võita.
Krahv ise on aga ainult Pepist huvitatud. Pepi läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Heitzingisse.
Algab üldine suheteklaarimine. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürst ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku.
ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU
Mina jäin etendusega väga rahule. See operett oli kolmes vaatuses ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju komöödiaga. Esinejaid oli väga palju, üritasin neid lõpus isegi kokku lugeda, umbes 50 sain lõpuks. Kõik osatäitjad olid minu jaoks võõrad, kuid sellegipoolest väga andekad. Silma jäi mulle see Josef, tema oli kõige naljakam, terve etenduse vältel ütles ta vähemalt 7 korda ühte lauset väga ilmekalt: “Mina ütlen alati nii, nagu asi on!” See ajas iga kord publiku naerma ja ei muutunud sugugi tüütuks.
Esinejatel olid väga võimsad ja ilusad hääled , kuid kui nad laulsid, siis tekstist ei olnud midagi aru saada kuna orkester mängis nii valjult ja esinejatel puudusid mikrofonid. Selgelt oli kuulda ainult neid võimsaid täishäälikuid nagu ooperis. See oli ainus miinus kogu etenduse puhul, et vahepeal ei saanud üldse aru, millest nad seal laulavad.
Lavakujundus mulle meeldis, väga rikkalikud kaunistused ja vapustavad kostüümid, nagu sellele ajastule kohane. Kõige enam meeldisid mulle balletitantsijad, kuna ma polnud varem näinud oma silmaga balletti. See oli nii ilus, perfektne ja lummav , et ma lausa sulasin sinna tooli peale. Järgmisena lähen ma kindlasti täispikka balletietendust Estoniasse vaatama.
Kuna Johann Strauss oli valsikuningas, siis sai seal kuulda ja näha ohtralt viini valssi. Minul oli päris põnev seda kõike jälgida, kuna enamus lugudest olid väga tuttavad mu enda tantsuajast ning tekkis tahtmine ise sinna lavale tantsima minna. Ihukarvad tõusid püsti lausa, kui lõpus kõik need 25 paar seal uhketes kostüümides ja ballisaali meenutaval laval ühtse tervikuna viini valssi keerutasid. Kuna tegemist oli ikkagi rohkem lauljate ja näitlejatega siis ma ei hakka nende tantsuoskust kritiseerima, muidugi alati saaks ka paremini, Juba omadest kogemustest tean, et tavainimesed jälgivad rohkem kleite ja soenguid mitte tantsusamme.
Kuna ma istusin esimesel rõdul, siis oli mul hea ülevaade ka kogu orkestri tegevusele. Kõik tegid väga head koostööd ja tulemus oli nauditav. Nüüd ma siis tean, kes on nende ilusate meloodiate autor, mille järgi mina aastaid oma tantsuoskust lihvisin. Ma olen väga rahul, et tegin õige valiku “Mine veetleva leedi” ja “Viini vere” vahel, kui pileteid ostmas käisin, kuna see etendus oli midagi minu maitsele.
KOKKUVÕTE
See operett oli pilt elegantsest kõrgklassist, mida ei näe igapäev – haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid, lavakujundus, vahuvein, segadused abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad
Kindlasti soovitan seda ka teistele, kellel on vähegi huvi selle vastu. Mulle meeldis see, et esinejaid oli väga palju ja üldmulje oli väga värvikirev. Heameelega läheks ka teist korda seda vaatama.
KASUTATUD ALLIKAD
http://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Strauss_II
http://www.opera.ee/1525?date=15-03-2010
http://en.wikipedia.org/wiki/Wiener_Blut_(operetta)