Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riiklik Akadeemiline Meeskoor (0)

1 Hindamata
Punktid
RAM
Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid : Olev Oja (1964–1991), Kuno Areng (1966–1990), Ants Üleoja (1991–1997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putniņš (2005-2008).
Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi “ Joonase lähetamine” ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse “ Kullervo ”, partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil “Eesti päevad Šotimaal”. Kontserdid toimusid Šoti Parlamendis, Šoti Kuninglikus Muusika - ja Draama - akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse „Kullervo” koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga). Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Šostakovitši 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse “Kullervo” Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert Rautavaara, Tormise , Tobiase, Tubina , Pärdi ja Andres Uibo loomingust.
Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal.
2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus. Festivali lõppkontsertidel kanti ette dirigent Andrew Littoni juhatusel Schönbergi “Gurre laulud” ja ettekannetel osalesid koos RAM-iga Bergeni Filharmooniakoor ning -orkester.
Juuni keskpaigas andis koor koos ansambliga “Metsatöll” kontserdi “Raua needmine ” Saksamaal, Reutlingenis. Esitati Eestis väga sooja vastuvõttu pälvinud projekti Veljo Tormise ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints.
Oktoobris käis koor kontserdireisil Suurbritannias, kus Swansea festivalil kanti ette Stravinski “Oidipus Rex” partneriks BBC Walesi orkester, dirigent Jac van Steen
ning anti Ants Sootsi juhatusel a cappella kontsert eesti muusikast.
Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Šostakovitš ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas , Gennadi Roždestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin , Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putniņš, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown , Vytautas Miškinis, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve jpt.
Järjest tähtsamaks on koori tegevuses muutunud plaadistamine. Viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd, sealhulgas firmadele Deutsche Grammophon, Sony , Finlandia, CC n 'C, Forte , Alba ja Virgin Classics.
2007. aasta oktoobris valmis plaaditsükkel Veljo Tormise meeskoorimuusikaga, mis koosneb viiest plaadist (“Vision of Estonia” I-III, “Visions Beyond Estonia”, “Vision of Kalevala ”), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots. Praegu on kooril käsil lauluisa Gustav Ernesaksa loomingu salvestamine , dirigentideks Kuno Areng, Eri Klas , Olev Oja, Ants Soots, Ants Üleoja.
2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy- auhinna . Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, “ Ellerhein ” ja ERSO. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest “ Peer Gynt” valiti BBC Music Magazine ’i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
Riiklik Akadeemiline Meeskoor #1 Riiklik Akadeemiline Meeskoor #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor spikedshoes Õppematerjali autor
Sisukas ja konkreetne ülevaade maailma suurimast kutselisest meeskoorist- Eesi Rahvusmeeskoorist.

Sarnased õppematerjalid

Eesti muusika-raadio-televisioon
18
ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid. 1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus ­ Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1918. aastast alates hakatakse regulaarselt mängima ooperit. (esimeseks Verdi "Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik) Muusikaelu struktuuride loomine 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL ) 1924. aastal asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts. ( EAHS ) 1936. aastal luuakse EAHS-i juurde keelpillikvartett. 1924­1940. aastatel ilmus "Muusikalehte" 1885­1897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht" välja andjaks Karl August Hermann. 1938. aastal ilmus üks kõmulisemaid raamatud meie muusika ajaloos, "Kakskümmend aastat eesti muusikat", mille koostas Karl Leichter. 1925. aastal asutati Kultuurkapital.

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun