Missa ja reekviem (0)

Missa ja Reekviem
Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria , Credo , Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks.
Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos .
Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele.
Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks.
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid , orkester ja orel . Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo.
Reekviemi laulud:
1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse.
2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp . Tekst loodi katkuepideemia ajal.
3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid.
4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu .
Eesti heliloojatest on loonud reekvieme C. Kreek, E. Tubin ,E. S. Tüür.
Maailmakuulsatest heliloojatest on tuntud L- Cherubin, W. A. Mozart , G. Verdi, A. W. Webber ,J. Brahms jt. teosed.