Armastus, kui vaprus ja vale Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges. Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine. Erich Maria Remarque'i romaanis "Lissaboni öö" jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda. Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel. Josef riskis enda eluga, et olla koos Heleniga. Ta valetas ja kasutas valepassi ning läks tagasi sinna, ...
J aneAusten ,,Uhkusja eelarvamus" 1813 Lühiülevaade autorist 16. detsember 1775 18. juuli 1817 Sündis Hampshire'i krahvkonnas Oli pere kaheksast lapsest seitsmes Alustas juttude kirjutamist 12-aastaselt Ei abiellunud Suri tuberkuloosi Lühikokkuvõte Mr. Bingley asub Bennetite naabrusesse elama Peagi saabub talle külla Mr. Darcy Merytonis toimub ball, millest võtavad osa ka noormehed Mr. Bingleyle jääb silma Jane Bennet, nad kohtuvad veel ja arvatakse juba, et varsti noored kihluvad Uued elanikud kolivad tagasi linna ning Jane'i süda murdub Elizabeth Bennetile tuleb kosilane Mr. Collins, kuid neiu ei nõustu temaga abielluma Elizabethile jääb silma kindral Wickham Mr. Collins abiellub Elizabethi südamesõbranna Charlottega Elizabeth sõidab neile külla ning kohtub Mr. Darcyga, kes palub teda naiseks, kuid Elizabeth lükkab pakkumise tagasti ...
A.H.Tammsaare MA ARMASTASIN SAKSLAST Katre Pohlak Rakke Gümnaasiumi 12.klass Millest antud raamat räägib? Romaani tegevus toimub Eestis 1920. aastate lõpul, esimese vabariigi ajal. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, sakslannast Ericasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga inimese olemusega. Romaani minategelane - Oskar Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii k...
Austatud õpilased ja õpetajad! Armsad isad ja emad! Ennekõike aga tänased päevakangelased koolilõpetajad! Tahaksin alustada oma tervitust Doris Kareva sõnadega: Kirkuse, küpsuse, külluse üle tumeneb tõsidus, tõuseb tähtede tuhakiri tuletab tasakesti meelde: aeg. Mõõdumine. Meile kätte antud varadest suurim on aeg, kordumatu ja asendamatu. Aega saab arvestada ka teadmistes, mitte ainult minutites ja tundides. Mida me õppinud oleme see on ajamõõtes kõige tähtsam küsimus. Aja kulgedes saab see teile üha selgemaks. Tänaseks on möödunud juba 12 aastat, sellest kui alustasite kooliteed. Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, ag...
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on k...
Naiste rollid Vargamäel Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Tänapäeval pole rollid muutunud, kuid tingimused on muutunud leebemaks ja tihti peale teevad naised meeste töid ja vastupidi. Millised olid aga naiste rollid Vargamäel ? Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba ...
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
1. Iseloomusta F.Dostojevski elukäiku. Miks on nimetatud tema saatust tragöödiaks? Kuidas mõjutas Dostojevskit kokkupuude petrasevskilastega? Fjodor Dostojevski oli pärit Moskvast. Isa ( arst vaestemajas) oli lahti öelnud vaimulikuseisusest, pidas oluliseks karjääri, tahtis saada aadlikuks. Ta oli väga karm iseenda ja laste vastu. Elu lõpuks ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks, seejärel käis alla, hakkas jooma, laostus. Ema oli vastand isale, kaupmeheperekonnast. Ta oli lihtne, südamlik, andis lastele algharidust, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD südis põhjakihi läheduses, keset keerulisi inimsaatusi, kannatuse, valu ja surma naabruses. Ta õppis pansionides, kus valitses karm distsipliin. Ei tohtinud omada taskuraha ega käia tänaval. 1836 tekkisid kirjanduslikud huvid, luges palju raamatuid. 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-1843 õppis Peterburi sõjaväeinseneride koolis-...
Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole....
Romaani tegevusaeg ja kolm teemat, millest romaan räägib. II maailmasõda. Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme?- - - Mis on tõeline, kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?" Kirjelda lõksus olemist ja seda, kuidas sinna satuti. Josef oli pidev...
Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes. Alkoholi tarvitamine kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ning ka väga halba enesetunnet. See on ka laialt levinud probleem Eestis. Eestis tarbitakse rohkelt alkoholi, ligi 44% õpilastest tarbivad iga kuu alkoho...
Mida on andnud mulle lugemine ja raamatud Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmise viise/harrastusi maailmas. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. ...
Modernistlikud tegelased ei tea, kes nad on. Seosed Freudi teooria ja seksuaalsusega Inimese teadvuse ja teadliku käitumise taga varjul on tema alateadvus, kus peituvad kõige ürgsemad ja tõelisemad tungid, mis on ehk allasurutud, kuid inimest tegelikult juhivad. Tõe selgitamine Tõde maailma kohta võis avastada teose vahendusel. Modernistlik tõde on tekstis. Nad ütlevad, et üldist tõde polegi olemas. Võõrandusmisefekt Modernistlik kirjandus on nihestatud ehk kui inimene ei suuda ennast terviklikult tajuda ja teoks teha, kuigi tahab. Inimese ja maailma suhted Inimest ja maailma ei saa ära seletada. Modernism purustas arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta. Purunseid ka seinsed harjumused, nt kirjandusteose kaudu maailma kirjeldamine ja inimeste õpetamine. Teoste keel Modernistlik keel ei olnud enam kirjanduse vahend, vaid kirjandus ise.
Mis on fauistlik ellusuhtumine? Faust on Johann von Goethe värsstragöödia. Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamaks kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta ...
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
,, Dorian Gray portree" Katrin Karu 1.KU Oskar Wilde Romaan saab alguse kunstniku nimega Basil ja ja Dorian Gray tutvumisega. Olles hakanud Basilile silma, tekkisid Basilil Doriani vastu sügavad tunded, ning siis ta sooviski Doriani ilu ja nooruse õlivärvidega maalile jäädvustada. Doriani enesehinnang hakkas üha enam maalimise käigus kunstniku meelituste pärast tõusma. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree, vastutasuks lubas noormees anda oma hinge. Üsna pea tutvub Dorian Sibyliga, kes etendast räpasese teatris Shakespear`i. Dorian sattus näitlejannast lummusesse ja soovis temaga koheselt tutvuda. Peale tutvumist teeb peagi Sibyl...
Uhkuse jõud Mind ei huvita missugune ma olen teiste jaoks, mind huvitab see, kes ma olen enda jaoks. Michel de Montaigne Kõik, mis siia ilma on loodud, on loodud põhjusega. Kõigel ja kõigil on oma eesmärk. Printsiip teenida endale koht samasuguste seas. Kui rääkida inimestest, siis iga üks peaks juba varakult selgeks saama enda positsiooni soovide ja reaalsuse vahel. Nimelt pean silmas materiaalsemat poolt. Seda poolt, mida saab käega katsuda või pangaautomaadi ekraanil imetleda. See on raha. Just see sama vahend millegi soetamiseks, mis muudab pooled õnnelikuks ning teised õnnetuks. On olemas inimesi, kes rahast ei hooli ega unista. Nemad täidavad originaalse inimese rolli, ehk teisisõnu rolli, kuhu pani meid meie looja. ...
Jaan Krossi romaanid. (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid). Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt k...
Rüütliromaan Mossis, tujutu ja nutune krahvipreili oli kogu maja elanikele muutunud talumatuks ja tema lähedalviibimine tekitas tunde, nagu puhkeks kohe-kohe katastroof või vähemalt skandaal. Majja oli toodud mustkunstikke, kloune, köietantsijaid ning mõõganeelajaid-ikka asjatult. Kuni lõpuks toodi lossi Chuck Norris, kes krahvipreili toa keerdukse jalaga lahti lõi. Seda nähes oli krahvipreilil hetkega paha tuju kadunud. Chuck vaatas, et tema töö on tehtud ning lahkus. Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saa...
Erki Kahro Kursus:VIII 12.02.2013 Eesti Vabariigi aastapäeva kõne. Tänavusel aastal 2013. tähistab Eesti Vabariik oma 95. sünnipäeva. Sellest ajast oleme suutnud olla suveräänsed vaid natuke üle 30.aasta. Meie rahvas ja meie riik on pidanud taluma aastasadu võõrvõimu. Meie Eestimaa eest on võidelnud väga palju erinevaid suurriike nagu Venemaa, Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani. Meile on surutud peale võõrast võimu juba aastasadu. Tuletades meelde meie minevikku, tekib kindlasti peaaegu meis kõigis küsimus, kuidas on olnud üldse võimalik väikese Eesti riigi loomine, meie rahva säilimine ja meie iseseisvuse saavutamine. Me oleme oma rahvust ja meie riik kaitsnud kõigega millega on olnud võimalik nii mõttejõuga kui ka relvaga. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere t...
Berta T. mees 1. Iseloomusta Berta ja küla suhteid. Too näiteid. Berta ja külainimeste vahelised suhted olid erinevad. Võiks ehk öelda, et lausa kahepalgelised. Kui Berta mees metsavendade poolt tapeti, siis teadis sellest kogu külarahvas, ent mitte Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kuju...
William Shakespeare Hamlet Autorist , William Shakespeare (23.04.1564 23.04.1616 ) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Teosest , Antud lavastus ,,Hamlet" kuulub tragöödia zanri ning pealkiri tuleneb peategelase nimest. Usutakse , et 'Hamlet' on sarnane Taani legendiga, mille peategelase nimi on 'Amleth' Esmakordselt trükis ilmus antud teos 1603 aastal. Shakespeare looming kuulub renessansi ja uuestisünni ajastusse ( 14-16 saj.) , ning tegevus toimub Taani Kuningriigis. Lavastuse peategelased on Taanimaa kuningas Claudius, Kuninganna Gertrud ning Taanimaa Prints ehk kadunud kuninga poeg Hamlet. Claudiuse iseloomustuseks oskan ära märkida, et antud tegelane tundus mulle ääretult isekas ning omakasupüüdlik . Ta suutis jätta rahvale, alluvate...
Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab Aleksander Puskin provintsiaadli elu-olu. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. ,,Kuid äkki sinnakanti sõitis Just Göttingenist otseteed ja kriitilisi meeli köitis uus naabermõisnik ja poeet- Vladimir Lenski, noor ja sirge, Kes kodukolkasse täis kirge Kui K...
Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mäng...
teise poole Eesti poeesiasse ja kirjanduslukku kui talent, kuid ka kui ajastu märk, härdaks võttev täht, taustaks tema enda eludramaatika. Vangipõli, tulekahi, milles hävis kodu, virelemine muldpõrandaga kuuris ja garaazis, naise haigus, ümbritseva reetlikkus, põlu all elu, surmav vähktõbi. Ent kõigele vaatamata- kõrgekraadiline vaimuelu, andunud jüngrid ja sõpruskond ning isikupärane, keele- ja mõtterõõmust pulbitsev luule. Kasutatud kirjandus: ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus" - Künnimees 2002, lk 214-218 http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html Maaleht- 31.dets 1997, lk 22 Margit Mõistlik ,,Artur Alliksaare elust" Menu Kirjastus 2011
Antarktise tekke tume tõde Ammusel ajal , mil valitsesid jumalad ning inimesed olid enamasti alamad , ümbritses maa lõunapoolsust pea lõpmatuna paistev liivakõrb. Kogu liivakõrb moodustas ühe suure mandri, millel oli vaid üks kuningriik. Selleks riigiks oli tol ajal Venemaa. Venemaad valitses kõikvõimas kuningas Aison, kes oli väga rahulik, aus ja ustav oma perekonna suhtes. Tal oli poeg Lason ja naine Danae. Oma naisega tal oli suur armastus ja tugev suhe. Poeg oli neil laisk ja ükskõikne kuningriigi suhtes, mistõttu Aison ta üsna noorelt ka Puiatu erikooli saatis. Lisaks suhetele, oli tugev ka riik ise. Inimesed austasid Aisonit ja olid rahul selleüle ,kes nad on. Kuid kõigele sellele ilule vaatamata oli Venemaal ka negatiivseid asju. Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu. Riigi peamine rikk...
aastal "Tarapita" laguneb "Tarapita" manifest "UMMIKU ON LYKAT VAIMLINE KULTUUR. LÄMBUMAN EDASIVIIVAD JÕUD. HALVAT TÖÖLISTE LIIKUMINE. HARITLASTEST ON SAAND ÄRIMEES, VÕIMUMEES, AMETNIK..." Mis oli "Tarapita" eesmärgiks? Väikekodanliku rahulolu ja ebaühiskondliku mõtlemise ja ühiskonna pahede juurte piitsutamine. "Tarapita" praktiline eesmärk: vabale kirjandusele arenguvõimaluste tagamine, ilma et oleks sisuliselt välja selgitatud, milline see vaba kirjandus peaks olema. AITÄH TÄHELEPANU EEST! Kasutatud kirjandus H. Peep "Jooni kirjanduslikest võitlustest kodanliku eesti algipäevil" Toomas Haug. Tarapita ja tarapitlased. Keel ja Kirjandus 1983, nr 2 Gümnaasiumi kirjandusõpik 20.saj. I poole Eesti kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/foto/foto_fr.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_%28r%C3%B Kes mida tegi? Anete: Tarapitalased ja luule Helena: ajakiri "Tarapita"
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
"Hamlet" 1.Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg. 2.Hamlet oli Taanimaale pöördumisel veel sügavas leinas, kuna tema isa oli surnud vaid 2 kuud tagasi. Ta oli veendunud, et tema isa tappis Claudius, kes oli kuninga vend ja Hamleti onu ning seda veendumust kinnitas tema isa vaim. Siis tahtiski Hamlet kättemaksta Claudiusele, et oli tema isa mürgitanud ja kosinud Hamleti ema, kes lubas mitte abielluda enam kunagi. 3."Aeg on liigestest lahti"- see lause viitab sellele, et tähtis ei ole kindel aeg. Hamlet tegutses oma plaani päraselt, võtku aega palju vaja. 4.Hamleti parimaks sõbraks oli Horatio.Ta usaldas teda ja rääkis talle ka vaimuga kohtumisest.Horatio oli ka väga lojaalne kuna tahtis surra kui Hamlet oli suremas, nimelt oli ta valmis jooma mürki, aga Hamlet veenas teda, et ta on ainuke, kes saab juhtunust rääkida ning ta peab elus olema. Sõbraks võib pidada ka Opheliat kuna nende vahel oli armastus. Samas Ophelia reetis ta ...
Klassikirjand ,,Raiskamine võtab tulevikult võimalused" Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem. Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval ming...
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ain...
Minu veetlev leedi Film on valminud aastal 1964 ja rezissööriks on George Cukor. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Muusika autor on Frederick Loewe, kes kirjutas ka algsele muusikalile kogu muusika. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma. ...
1) Merel Ühel päeval oli lehes uudis, et oli toimunud laevahukk. Meremees Javeli laev oli purnunenud. Teadjad teadsid rääkida, et tema laevadega ennegi hukkusid olnud, et tal ikka laevadega ei vea. Vanemal Javelil oli olnud üks traavel, mis oli väga vastupidav ja kallis. Varsti tõusis aga torm ja laeval ei olnud kuskil randuda. Lõpuks leidsid nad rahulikuma koha ja lasid nooda vette. Kuid siis tõusis laine ja noorema Javeli käsi jäi nööri ja pardaserva vahele. Vanem Javel keeldus nööri läbi lõikamast, sest sellega oleks ka laev läinud. Ta käsi purskas verd ja Javel kannatas kohutavalt. Lõpuks suutsid nad verejooksu peatada ja ta käsi rippus ainult mõne lihasega keha küljes. Et gangreeni ei tuleks, kästi seda tal veega loputada. Kuid siis märkas ta oma käel gangreeni märke ja ta lõikas oma käe otsast. See pandi soolveetünni ning randudes tehti sellele kirst ja matused. 2) ???? Oli sügis ja päike sillerdas taevas. Üks umbes 40...
Tüdruk,kes sa teretasid vaime e-raamat Pime laps Anneli Orgusuur Ema, ole mu silmad ütle, mida mina ei näe. Seleta, milleks on ilmad ja mis on öö, mis on päev. M Jutusta, mida ma kuulen, uu tk kui akna taga on vihm. e Te te Ma õhtuti silmad sulen, in k s e ti ta la kuid ikkagi alles jääb hirm se a de Ei näe ma su nägu, su käsi, Ko lm as ei tunne ma värve, ei tähti. ta se Kas oled mõnikord väsind, ...
Facebook Teemaks on Facebook. Käesolevas referaadis räägin sellise internetiportaali nagu Facebook telgitagustest. See esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Aktiivseks loetakse kasutajat, kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul. Numbritest natuke: (seisuga 01. Jan. 2010.) * 2010. Aasta alguseks oli Facebooki aktiivseid kasutajad üle 350 milj. Tänaseks on see arv ületanud 500 milj piiri....
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eem...
Me vajame muinasjutte Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade toimetulekuga näevad inimesed ränka vaeva ning fantaasia puudumise korral võib pidada selliseid inimesi läbikukkujateks. Läbikukkujateks nimetan ma inimesi, kellel puudub mingisugunegi oskus rutiinist ja oma tavapärasusest eemalduda. Öeldakse, et lapsed vajavad muinasjutte oma loomingulisuse j...
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. ...
Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastusündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli, Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsideks Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.annaabi.com www.google.com
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ...
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejäre...
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja...
Andrus Kivirähki romaanist ,,Rehepapp" eestlast otsimas Lõpeta vähemalt 4 lauset ,,Eestlane on..." teose põhjal sobiva nimisõna, omadussõna või väljendiga (kui rohkem mõtteid ei tule, siis võid ka lause algused ära kustutada). Lause juurde kirjuta põhjendused (vähemalt 2), miks sa nii arvad: millise tegelase või olukorra põhjal sa seda väidad. Juurde lisa kindlasti lehekülje number, kus tegelast või olukorda kirjeldatakse. Lõpuks tee kokkuvõte, milline on eestlase kuvand Andrus Kivirähki romaani põhjal. Lisa juurde kindlasti ka oma arvamus, kas sa nõustud autoriga. Ei pea vist lisama, et kas see arvamus vajab põhjendust (on sul äkki omalt poolt mõni näide tuua). Ära unusta, et tegemist on teose vastamisega. Mida üksikasjalikum oled, seda parem. Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varasta...
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrim...
Sten Kangilaski 12B Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" I osa Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... Raamat oli kohati üpris humoorikas, kui samas üldmulje põhjal tundus üpriski igav ja üksluine. Nagu puudus selline ,,säde" või mingi eriline põnevust tekitav osa. Raamat oli küll väga hästi kirjutatud, kuid siiski liialt üksluine. Tsitaatidest valisin välja need, mis mind mõtlema, naerma panid või lihtsalt mingil põhjusel silma hakkasid. Kuid samas kui süveneda siis kindlasti väärt lugemine. Häid/Huvitavaid/Mõtlemapanevaid Tsitaate: -,,Elame siin nagu kärbsed sitahunnikul," -,,Töö on töö, leib on leib, ei põlga üht ega teist./.../" -,,Ori oled siin, ori seal, orjaks oled jumalast loodud ja määratud." -,,Ehk mis naine see on, kes ei jaksa iseoma mehe peksugi välja kannatada! Aga kuis ta siis lapsi ilmale kannab? ...
...... 2 ELUKÄIK.............................................................................................................. 3 LOOMING............................................................................................................ 5 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 7 LISA.................................................................................................................... 8 KASTUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, 2 kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas
Gulliveri reisid I osa Gulliveri reiside esimese osa satub autor tänu laevaõnnetusele liliputtide maale. Saarele jõudes on autor väga väsinud ja jääb magama. Üles ärgates on ta keha maa külge kinni seotud. Ta saaks ennast köidikutest vabastada, aga märgates, et peale igat liigutust, hakatakse teda nooltega loopima, siis loobub ta sellest ideest. Autor viiakse tema koju (saarel olles), kus ta jala ümber pannakse kett, et ta ei saaks põgeneda. Aga tänuks hea käitumise eest lastakse ta siiski vabaks, aga ka sõlmitakse leping, mille üks punkt on, et hiiglane peab ette teatama enne kui ta linna tuleb. Gulliver isegi aitab liliputlasi. Toob näiteks vaenlaste laevad liliputtide maale. Aga kui ta kuuleb, et teda tahetakse tappa, läheb ta taaskord vaenlaste saarele (nad pole küll enam vaenlased) ja saab sealt põgenema.
,,20 000 ljööd vee all" Jules Verne Nimi Perekonnanimi 6.Klass Saku Gümnaasium 2013 Kokkuvõte On aasta 1866 ning igalpool maailmas räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse Narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad Ned Land, Pierre Aronnax, Conseil, kapten ja mõned meeskonnaliikmed. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks ...
Raha, eelkõige vahend eesmärgi saavutamiseks. Raha on vajalik asi mis toob meile vajadused, luksuse ja mugavuse. Elu ilma rahata oleks kindlasti paras jama, näljahäda ja jänu mis sööks hinge seest. Raha on siiski hädavajalik. Selleks, et osta endale asju mida vaja. Aga siiski tuleks meeles pidada, et raha tuleks lugeda vahendiks eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärgiks omaette. Tõsi ta on, raha annab meile peaaegu kõik mis me vajame, aga siiski raha ei ole ainukene asi mis õnnelikuks teeb. On ka mitmeid muid asju mis teevad elu ilusaks ja mida ei ole võimalik osta. Näiteks : armastus, sõprus ja perekond. Me võime kanda kõiki neid ilusaid riideid, kuid tervist me oma kehale osta ei saa. Saame osta ka kõige pehmema madratsi, tekki ja padja, kui mitte head und. Need on kõigest mõningad faktid, sellest, et on ka muid tähtsamaid asju peale raha, mis muudab õnnelikuks. Raha muudab kindlasti inimesi, kas hea poole või halva p...
Tõnu Oja Tõnu Oja on mulle tuntud kui näitlejana Eesti teatrilavadel ja Tallinna Reaalkooli vilistlasena. Laiemale avalikkusele on tema aga tuntud kui kuulsa Eesti näitlejana. Uurimuse käigus üritan välja selgitada mis mees ta koolis oli, teatris ja reaalelus on. Tõnu Oja sündis 4. juuli 1958. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat veetis Tõnu tänapäevases Tallinna Inglise Kolledzis. Keskhariduse omandas Oja Tallinna Reaalkoolis. Reaalkoolis käis ta spordiklassis. Keskkooli ajal ta enda väitel ei õppinud üldse, kuna tal oli kindel siht ees saada näitlejaks. Tõnu oli klassis alati inimene, kes tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Sellega kaasnesid muidugi ka naljakaid juhtumeid. Üks päev ei meeldinud Tõnu vene keele õpetajale ta portfell. Tõnu otsustas, siis järgmine päev tulla kooli metallämbriga. Oja oli pidev hilineja. Ühel päeval sidus ta oma jala sidemesse ning võttis kepi kaasa. Õpetajatele ütle...
Paul Eerik Rummo Uljana kononova Elulugu Paul Eerik Rummo on sündinud Tallinnas 19. jaanuaril 1942 elulugu Õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina ja Eesti Draamateatris. PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming PaulEerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ajal, kui ta töötas Vanemuine teatris oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. ,,Ankruhiivaja" (1962) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) Looming PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus j...
Kino ja teater Kino või teater kumb on parem? Eks see küsimus ole olnud üks viimase sajandi arutatavamaid arutelusid üldse. Selget ning ühepoolset vastust sellele ei ole ning ei saagi olemagi. Mille poole ma aga kalduks, sellele proovin ma leida vastuse tuues välja mõlema poole helgeid ja tumedaid külgi. Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vanas Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis filmikunst tekkis alles sadakond aastat tagasi. See tähendab, et teater on olnud iga rahva kultuuris mitu korda pikemalt kui kino. Kui kunagi viis kultuuri edasi suures määral teater, siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga tehnika poole. Sellel on lihtne põhjendus. Tehnikaga on lihtsalt mugavam ja lihtsam. See on aga kaasa toonud suurema kino külastatavuse ja väiksema teatri külastatavuse. Selle ajenditeks...
Koolides oli Eestis väga karm kord. Kogu õppeplaan tehti ümber. Õppekavast kadus usuõpetus ja asemele lisandus vene keel ja konstitutsioon. Seinadele ilmusid uued plakatid ja lapsed pidid peast teadma elementaarseid sõjarelvasid. 1941. aasta kevadel toimus Eesti suurkujude ja kultuuritegelaste tapmine. Seda nimetatakse Punaseks Terroriks. Alati leiti sellele õudusele põhjus ja seletus. Tapmine toimus massiliselt nii Tartus kui Tallinnas- isegi Patarei vanglas. Eesti kirjandus seevastu ei lõppenud. Kirjanikud jagunesid kaheks: pagulaskirjanikud ja kirjanikud, kes pidasid oma kodumaad tähtsamaks kui vabadust. Väga paljud kirjanikud põgenesid näiteks Rootsi. Välismaal jätkati oma loomingut ja väljaspool Eestit oli neil suurem sõnavabadus. Eestis seevastu oli väga range tsensuur ja ei olnud võimalik enda loomingut avaldada selliselt, nagu see loodud oli. Enamuste pagulaskirjanike looming oli Eesti NSVs isegi keelatud. 1960
Fifth level Karmin ja Tiit Trummal · Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma- aastapäeval(25.09.2010) · Valgest marmorist skulptuuri (seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under) taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. KASUTATUD KIRJANDUS · Sirje Kiin ,,Elu ja luule,, 2011 · ,,Lauluga ristitud" 2012 luulekogu · http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under · http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12609&onepagefree=460b09f151dfb33e28c5fcca030fe974 · http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html · http://www.tallinnapostimees.ee/318040/galerii-tallinnas-avati-marie-underi-malestusmark/ · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm
Inimene on enda eksisteerimishetkest saadik tahtnud teada vastuseid kõiksugustele küsimustele. Iga tänapäevainimene võlgeb enda mugavuste eest tänud just koopiamaalijatest esivanematele, kes tänu sellele samale uudishimule on meid toonud siia, kus oleme praegu. Ühiskond on arengu osas teinud lõvihüppe ning ära seletanud nii palju nähtusi kui seni on tänu erinevatele ressurssidele võimalikuks osutunud. Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia o...
Kas eesti keel vajab arendamist ja uuendamist? Eesti keel on üpriski väikese kõnelejate arvuga keel kuid ometi on olnud palju müra ja kära eesti keele arendamise ja uuendamise kohta. Palju on räägitud, et kas on vaja lasta keele reegleid lõdevmaks või vaja uusi sõnu. Seda on ka tehtud, näiteks lasti lõdvemaks ajalooliste sündmuste algustähe reeglit. Sõna on ka võtnud keele alastes küsimustes erialade inimesed, et oma ala sõnavara täiustada ja maailma arenedes on vaja uusi sõnu. Kuid näiteks toodud ajaloosündmuste algustähe problemaatika on ajanud tagajalgele ajaloolased, kellele see reegel kohe üldse ei istu. Kas on vaja eesti keele arendamist ja uuendamist? Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Mulle tundub, et keel ei vaja uuendamist ja tema korraldamise- korrastamisega peab olema ettevaatlik." Ma arvan, et ta tahab sellega öelda, et keel on habras asi ja seda ei tohiks üle arendada ja kõik muudatused, mis tehakse peavad olema ...
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks ol...
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toes Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on inter...
Kirjandus kui eetiliste ja esteetilisete tõekspidamiste kujundaja Eetika ehk moraal puudutab igat inimest. Mis on eetika? Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R.R Tolkieni triloogias ,,Sõrmuste isand", toimub võitlus hea ja kurja vahel, kus kääbikute kätte satub kurjusega täidetud sõrmus ja halvad ehk Sauron ja tema käsilased tahavad seda tagasi saada ning selle abil maailm täita kurjusega. Head on il...
PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik Tal on neli last ja Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966.aastal avaldas ühe...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale, tähendas ju abielu temale eelkõige lapsi. Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Ei, seda mitte. Selle mõttega oleks võinud ükskõik kuhu mi...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 1.Teose tegevusaeg: Teose üldine tegevusaeg on aastast 1914 kuni 1957. Täpsemalt öeldes on tegevus jaotatud ,,viide tantsu" ning iga tants toimub erinevatel aastatel ühelainsal sügisesel rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, ...
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle kaugemale tänasest päevast. Kogu oma kodu kehvuse juures kinnitab korduvalt, et ta...
,,Keisri hull" räägib meile ühe mehe, Timotheus von Bocki, loo. Tegu on ajaloolise isikuga, kes elas oma vaadete jaoks liiga vara ja maksis selle eest väga kõrget hinda: kaheksa aastat vangistust üksikkongis, eluaegne koduarest ja saladuslooriga kaetud surm ( mõrv või enesetapp?). Liivimaa Võisiku mõisa aadlik erineb tavalisest mõisnikutüübist. Ta sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes hiilgavast abielust keisri vallastütrega ja abielludes lihtsa naisega pärisorjade hulgast. Ta oli Aleksander I sõber, niinimetatud keisri tõerääkija, tema suust pidi valitseja tõde ja ainult tõde kuulda saama. Aga tõde on valus kuulata ja tihti ei taha ja ei saa seda kuulda isegi sõprade suust... Niisiis...Jakob Mättik kirjutab päevaraamatut, mis tema enda elu sündmuste taustal keskendub tema õemehe Timotheus von Bocki isikule. Kirjutab vaikselt, märkamatult, palju aastaid, räägib Timost seda, mida tema oluliseks peab ja endast seda,...
Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lmmekse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise ...
Kätlin Rahnel 11B Dorian Gray portree Oscar Wilde 1. Dorian Gray portree imepära seisnes... Dorian Gray portree, mille autoriks oli Basil Hallward, imepära seisnes selles, et Dorian Gray, kes oli maalil, vananes, aga Dorianis endas ei esinenud mitte ühtegi vananemise märki. Maalil oli Dorianile väga suur mõju. Lord Henry Wotton suutis Dorianile selgeks teha, et ainuke väärtus, mis ta peaks säilitama, on tema noorus ja nii Dorian soovis, et ta saaks maaliga kohad vahetada nii, et maal vananeb, aga ta jääb ikka sama nooreks. Dorian alguses ei uskunud, et selline olukord võimalik oleks, aga hiljem, kui ta sai maali enda kätte, sai ta aru, et tema kunagi soov on täide läinud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree a...
Loodus hüüab appi Iga inimene, isegi üdini modernne ja linnastunud, on enda elu jooksul rohkemal või vähemal määral kokku puutunud loodusega. Kahjuks tihtipeale inimesed ei väärtusta nende ümber olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitu...
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Elu võimalikkusest kapitalistlikus ühiskonnas. Kuidas on võimalik normaalselt ära elada, kui maailm on selline, nagu on? - ÜHISKONNAKRIITILINE TEOS Luigelaul, ilmus 1939. aasta lõpus A. H. Tammsaare suri 1. märts 1940 Kas on REALISTLIK teos? Probleem realistlik, detailid fantastilised, nt - Lisette laiba kadumine - Kaksikute sarved jne ALLEGOORILINE TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit) terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste suhtes. Teos...
annaabi.ee 
