Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis.
Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi. Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik. Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine laps. Samuti on mõistetav kui ta seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed
Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga I Esseed alustatakse elu mõtte inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end S
ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole
306. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad soovivad uskuda. 307. Viha on lühike hullumeelsus! 308. Kahest pahast vali see, mis on vähem paha! 309. Mõned kaotused on võidukamad, kui võidud! 310. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... 311. Oleviku vigu näeme alles tulevikus. 312. Igavik on aja saladus. 313. Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu. 314. Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. 315. Ajaratast ei peata keegi. 316. Mulle meeldib jalutada vihma käes , sest siis ei tea keegi , et ma nutan 317. Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. 318. Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! 319. Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! 320. Kadedus ei tunne puhkepäeva. 321
Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi.
selleks, et kogu elu õnnelikult elada, on kõige olulisem omada sõprust." Alain de Botton toob lihtsalt ja arusaadavalt välja tegeliku õnne valemi Epikurose mõtete põhjal: ,,Tõelised sõbrad ei hinda meid maiste kriteeriumide järgi, neid huvitab isiksuse tuum; nagu ideaalset partnerit, nii ei mõjuta ka nende armastust meie vastu ei välimus ega ühiskondlik positsioon, seega ei pea me muretsema selle pärast, et kanname vanu riideid, ega kartma tunnistada, et sel aastal on vähe raha teenitud. Iha rikkuse järele ei tuleks sugugi mitte alati mõista kui janunemist luksusliku elu järele hoopis olulisemaks motivatsiooniks võib olla soov tunnustuse ja hea kohtlemise järele...käputäis tõelisi sõpru võivad tagada armastuse ja lugupidamise, mida varanduse eest võib-olla ei saagi." Raamatus ,, Filosoofia lohutus" on välja toodud mitmed võimalused, mõistmaks, et rikkus ei ole tegelikult mitte mingi varandus, samuti ei suuda see meid õnnelikuks vormida. Mõne
Kõik kommentaarid