sisukat, värvikat ja väljakutsete-rohket elu, kütkestades tuhandeid inimesi. Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." RELIGIOON JA EETIKA: Lühim religiooni def. : suhe kõigekõrgemasse. Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes.
jms. Teleoloogiline eetika Tänapäeva ühiskonnas muutub valdavaks moraalne relativism. Kompromissid. Skeptitsism: ükski moraalinorm ei ole korrektne Egoism: on ainult üks moraalinorm - oma õnne (lõbu) suurendamine Nihilism: ei ole midagi, mis oleks moraalselt õige või vale Kaasajal soovitatakse eetiliste konfliktide lahendamisel lähtuda tasakaalustatud analüüsist: ühendada deontoloogiline ja teleoloogiline analüüs. Moraali ideaal kr idea algkuju, näidis Moraali ideaali käsitletakse · kõrgeima hüvena ja ühtlasi · moraalinormide kõige üldisema alusena Ideaalis on ühendatud arusaamad * kõrgeimast hüvest * täiuslikemaist inimsuhetest * kõige täiuslikumast inimesest Ajastuti on kõlbelised ideaalid olnud erinevad. Kõlbelist ideaali on käsitletud:
kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti iseloomustab kõrgetasemeline looming kõigis kunstivaldkondades, eriti skulptuuris ja kirjanduses. Skulptuuris suudeti pakkuda anatoomiliselt korrektseid kujusid. See harmooniline ja loomulik kehahoiak iseloomustab Vana-Kreeka skulptuure. Kirjandus Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" panid aluse euroopalikule kirjandusele. Kreeka kunstiloomingu kõrge tase seotud mütoloogia. Kangelased olid Jumalused või titaanid. See oli maailm, mis käis harmooniliselt läbi inimestega. Igal kunstil oli oma kaitsejumal. Apollon oli kõikide kunstide jumal. Samas ka sportlaste jumal, sest oli niivõrd heas füüsilises ja vaimses vormis. Oli ideaalmees. Olid edukad loodusteaduste vallas. Neid rakendati kohe ka kunstivaldkonnas. Olid
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis?
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimi
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimi
· 3 valdkonda: o kliiniline eetika põhiteljeks arsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega o rahvatervise eetika eesmärgiks sobivate ühiskondlike tingimuste loomine iga ühsikonnaliikme tervise säilitamiseks ja edendamiseks o meditsiiniliste uuringute eetika tegeleb uurimistöödega kaasnevate eetiliste oingete õiglase lahendamisega. Vastutus: · vastutus tagajärgede kandmine oma tegude eest. · Vastutuse võtmine v andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed v materiaalsed tagajärjed inimesele v organisatsioonile, mida inimene esindab. · Vastutustunne on oma tegevuses tagajärgedega arvestamine. · Vastutusvõime on suutlikkus tagajärgedega tegevuses arvestada. SUHTLEMISEETIKA
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus
Kõik kommentaarid