Facebookist lähemalt (1)

Facebook
Teemaks on Facebook. Käesolevas referaadis räägin sellise internetiportaali nagu Facebook telgitagustest. See esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Aktiivseks loetakse kasutajat, kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul.
Numbritest natuke: (seisuga 01. Jan. 2010.)
* 2010. Aasta alguseks oli Facebooki aktiivseid kasutajad üle 350 milj. Tänaseks on see arv ületanud 500 milj piiri. Praeguse tempo juures liitub iga päev Facebookiga umbes 550 00 uut kasutajat.
* Facebookis on seitsmesaja tuhande ettevõtte aktiivset fännilehte.
* Iga päev tehakse 55 miljonit sissekannet, iga kuu lisatakse 3,5 miljardit pilti.
* Keskmiselt on kasutajal 130 sõpra ja saadab kuus 8-le inimesele sõbrakutse.
* Keskmine kasutaja veedab üle 55 minuti päevas Facebookis ja kirjutab keskmiselt 25 kommentaari kuus.
* Keskmiselt liitub iga kasutaja 2 uue fännilehega kuus.
Kuna Facebooki levik on viimase poole aastaga Eestis üsna plahvatustlik räägitakse ka meil palju sellealasest statistikast. Jaanuar 2010 seisuga oli Facebookis 122 200 eestimaalast, tänaseks on ületatud 250 000 piir, prognoosid aasta lõpuks on 300 000-400 000 kanti . Seega on varsti iga kolmas eestimaalane Facebooki aktiivne kasutaja kulutades iga päev vähemalt tund aega selles keskkonnas.
Mark ­ Zuckerberg oli tavaline 19aastane tudeng (samas võibolla mitte nii tavaline: ta on juut), kes pidi sooritama internetirevolutsiooni ja saama miljardäriks. Täiesti tavalises Harvardi ülikooli ühikatoas tühjade õllepudelite ja vedelevate sokkide vahel asutas Zuckerberg 4. veebruaril 2004. aastal veebilehekülje, mis muutis maailma. Varasemad sotsiaalvõrgustikud, nagu My­Space ja Friendster, olid liiga keerulised kasutada ja mõeldud peamiselt võõrastega suhtlemiseks, Facebook aga oma tegelike sõpradega sidepidamiseks. Umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend. Tänaseks on Facebook ainult kuus aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu mailmas ja selle arvatav hind on 33 miljardit dollarit. Zuckerbergile kulub firmast 24% ning ta on mitmekordne miljardär juba enne 26aastaseks saamist. Ta on hetkel maailma rikkamate topis 36. kohal, omades vara 6,8 milardi väärtuses. Sellega edestab ta näiteks Apple-i asutaja Steve Jobsi . Kui Zuckerberg peaks viima Facebooki börsile, saaks temast veelgi rahakam inimene.
Marki isa on hambaarst ja ema psühholoog. Isa oligi see, kes pojale programmeerimist õpetas ja esimese informaatika õpetaja palkas , kellest Mark peagi üle kasvas. Kui isa ühel 1996. aasta õhtul ütles, et ta sooviks oma assistendiga paremat sideviisi kui üle ukse hõikuda, siis kirjutas Mark kohe programmi, mille abil sai sõnumeid ühest arvutist teise saata. Ta pani sellele nimeks ZuckNet (hilisema AOL Instant Messengeri primitiivne variant). Koos sõpradega lõid nad arvutimänge – teised joonistasid, Mark programmeeris. Keskkoolis kirjutas Mark muusikasoovituste programmi nimega Synapse. Nii Microsoft kui AOL soovisid seda osta ja kutsusid koolipoissi enda juurde tööle. Mark keeldus, kuna õppimine oli sel hetkel tähtsam ning astus Harvardi ülikooli, eelnimetatud programmid laadis ta aga tasuta jagamiseks internetti.
Markil oli algusest peale oskus luua lihtsat ja intuitiivset tarkvara . Vaevalt õpinguid alustanud, kirjutas ta programmi CourseMatch, mis andis nõu kursuste valikul , aluseks sõprade tehtud valikud . Paar kuud pärast Harvardi saabumist asutas ta veebikülje nimega Facemash.com, mis andis tudengitele võimaluse üksteise, eelkõige aga seksikate tüdrukute välimust punktidega hinnata. See oli totaalne hitt – kahe tunniga anti leheküljel 20 000 hinnet –, kuid ülikooli administratsioon sulges saidi privaatsusnõuete rikkumise ettekäändel.
Pärast Facemashi tähelendu oli Zuckerberg veendunud, et tudengite hulgas on tõsine nõudmine väikese kiiksuga sotsiaalvõrgustiku järele. Paar kuud arendas ta aktiivselt Facebooki ideed. Sellest pidi saama online-versioon “Näoraamatust”, mida Ameerika ülikoolides igal aastal jagatakse, et uued üliõpilased tutvuksid vanemakursuslaste fotode ja nende kohta esitatud infoga. Kuid Facebook pidi sisaldama ka palju muud.
Toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris ­Hughesi abiga ning Eduar­do Saverini antud tuhande dollariga varustatult tõi Zuckerberg 2004. aasta veebruaris välja veebilehe Thefacebook.com. Viis päeva pärast live’i minekut oli sel juba tuhat registreeritud kasutajat. Moskovitzist sai hiljem Facebooki viitsepresident.
Olukorras, kus mõni teine oleks otsustanud keskenduda õpingutele, fokuseerus Zuckerberg oma äriideele. Ning ta langes ülikoolist välja. 2004. aasta juunis kolis ta oma toakaaslased ja Facebooki tegevuse Palo Altosse, California kuulsasse räniorgu. Saverini investeeris veel 10 000 dollarit ja hakkas New Yorgis Facebooki turundama .
Facebooki uus kontor oli tuubil täis tahvleid, arvuteid ja tühje pitsakarpe. Noored pidasid vägevaid pidusid ja jõid kõvasti, kuid tegid ka metsikult tööd. Zuckerberg organiseeris väikese rühma insenere ja programmeerijaid, kes öö läbi koodi tagusid, lihvides toodet ja arendades uusi lisasid. Isegi samas ruumis viibides suhtlesid nad arvuti teel, et mitte häirida keskendumist. Juuni lõpus sai Zuckerberg esimese suure investeeringu, 500 000 dollarit elektroonilise maksesüsteemi PayPal loojalt. Töö hakkas vilja kandma ning septembri lõpul võtsid keskkoolid USAs Facebooki kasutusele.
2006. aastal pakkus internetihiiglase Yahoo tippjuht Terry Semel Zuckerbergile Facebooki eest juba miljard dollarit. Kuid ta keeldus, kuna tema jaoks ei olnud asi rahas, vaid see idee oli temale kui laps, keda Mark kasvatas ja hoidis.
Tõesti, Zucerberg arvas , et see on rohkem väärt, ega eksinud . ­Aasta hiljem ostis Microsoft Facebookist vaid 1,6% ja maksis selle eest 240 miljonit dollarit. 2008. aastal läks Facebook mööda MySpace’ist kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009. aastal tegutses see juba 27 riigis. Ning 2010 maikuus tähistas Mark Zuckerberg oma 26. sünnipäeva.
Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis . See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. Hiljuti tuli välja ka antud sündmustel põhinev film „Sotsiaalvõrgustik“, mida käisin mõned päevad tagasi kinos vaatamas. Film räägib loo Zuckerbergi kursusekaaslase Eduardo ­Saverini, Harvardi matemaatikust imelapse pilgu läbi. Eduardo investeeris tuhat dollarit oma raha Facebooki arendamisse pärast kohtumist Markiga Harvardi suletud juudi üliõpilasklubi peol. Kuna Zuckerberg Saverini viimase vähese initsiatiivi tõttu vahepeal Facebookist välja tõrjus, siis tundis too end reedetuna ja kirjutas Facebooki loomisest skandaalse raamatu “Miljardärid juhuse läbi” (Accidental billionaires). Film on tehtud raamatu põhjal. Kuid tulevikus Saverini vaevalt et enam südant puistama hakkab. Tänaseks kuulub talle viis protsenti Facebookist ning ta tunnistati ametlikult kaasasutajaks. Tema tagasiostmise hinnaks väidetakse olevat miljard dollarit.
Zuckerbergi eesmärk on luua ja valitseda teistmoodi internetti. Google ja teised otsimootorid indekseerivad veebi, kuid Zuckerberg arvates on “suurem osa sellest infost, millest me hoolime, meie peades. Ning seda ei saa ju indekseerida.”
Kui Zuckerberg kuulutas Facebooki arendajatele avatud platvormiks, siis sai sellestki hitt. Facebookis tuntud mängud “FarmVille” ja “ Maffia Wars” teenivad oma arendajafrmale Zynga tänavu üle viiesaja miljoni dollari, ja suurem osa sellest tuleb Facebookis neid mänge mängivatelt inimestelt.
Zuckerberg unistab, et Facebookist saaks praktiliselt iga elektroonilise vahendi põhiosa. Näiteks kui lülitad sisse teleri, siis näed, et kakskümmend su sõpra vaatab parajasti “Kättemaksukontorit” või et su vanemad salvestasid just “Õnne 13” viimase osa. Ostad uue telefoni, sisestad oma andmed – ning kõik sinu sõbrad ning võib-olla ka kohad, mida nad on äsja külastanud, on su telefonis olemas.
Et see plaan õnnestuks, peavad kasutajad üha rohkem oma privaatsusest Facebooki ja selle partnerite huvides loobuma . Möödunud aasta lõpul muutis Facebook privaatsuspoliitikat. Kui kasutaja ei viitsi jännata keeruliste privaatsussätetega, siis saab üha suurem hulk tema isiklikku informatsiooni – näiteks nimi, sugu, fotod, sõprade nimekiri – juba vaikimisi avalikuks. ­Zuckerberg teatas seejuures, et privaatsus on “arenev sotsiaalne norm”.
Aga võib-olla see ei olegi tema kõige suurem probleem. Üha enam kõlab hääli, et Facebookist on saanud “200kilone kultuurigorilla”, kes võib endale lubada ükskõik mida ning mis lömastab igasuguse konkurentsi.